Kõrvutan siinkohal meelega just selgelt eristatavaid stereotüüpe, kes suhtuvad oma ellu justkui väga erineva pulsisagedusega. Ilmselgelt omab inimene, kes vajab pidevalt muutusi enda elus suuremat potentsiaaali ja tahtmist märgata ka linnalikus keskkonnas aset leidvaid muutusi. Samas ei käi ka tema kindlasti ringi õhinaga koguaeg midagi uut kogeda. Asjade juhtumisel on oma kulg ja väljakujunemisaeg. Inimestena tajume mingi linnaliku kvaliteedi muutusest aastate möödumisel ja seda ka tavaliselt alles tagant järgi ehk teisisõnu tagasi mõeldes aegadele, et tekiks võrdlusmoment hetke olukorraga. Muidugi mastaapsemad ümberkorraldused toimuvatki pikema aja jooksul ja arvestades infrastruktuuri ja kõige muu ühist arengut ongi see täiesti normaalne. Sellegipoolest on näiteks Tallinna kujul tegemist paigaga, kus sa võid kogeda uut linnaruumi pidevalt, kui sa oskad seda ainult eristada. Ei pea siin silmas pelgalt
loodest ja põhjast Seine'i ja Oise' jõe ääres, moodustades ebaregulaarse ovaali. Väljaspool peaäärelinnu kukub rahvastikutihedus järsult: metsade ja põllumajandus segu on hajutatud suhteliselt laiali pillutut satelliitlinnade poolt, lõpetades Pariisi linnaala( aire urbaine), mis on omamoodi suurlinna ala ja katab üle 14518 ruutkilomeetri, mis on umbes 138 korda väiksem kui tegelik Pariis. Arhitektuur "Modernne" Pariis on kiire 19.sajandi linnaliku ümberkujunduse tulemus. Sajandeid oli see olnud kitsaste tänavate labürint ja puidust majadega, aga 1852 aasta alguses tasandas parun Haussmanni kiire urbanisatsioon terveid kvartaleid, et teha teed laiematele avenüüdele neoklassikaliste kivimajadega. Enamus sellest "uuest" linnast on see, mis me tänapäeval näeme. Need teise impeeriumi ajal Pariisile kehtestati plaanid, kus paljudele majadele kehtis "reastumise" seadus( kehtestatud positsioonid määratleti enne tänava laiusest)
Tabel 3. Venemaal asuvate uurali rahvaste keeles kirjutatud tekst on 12. on kõige paremate ellujäämisväljavaadetega keeleks festivali kohta arvukus ja emakeeleoskus sajandi lõpust pärit ungarikeelne peetud mari keelt, kuid viimasel ajal on ka udmur- „Hauakõne”. tide hulgas märgata elavnemist ja seda just linnaliku noortekultuuri vallas. Noortele suunatud udmurdi- keelne interenetiväljaanne Yumshan Promo meenu- tab paljuski sarnaseid väljaanded Ungaris, Soomes
Kui linn ”sai täis”, siis ei laiendata seda mitte põllumaa arvelt, vaid ehitatakse lähedusse teine samasugune. Ja nii edasi. Linnade vahele jääb roheline tsoon. Linnad ühendatakse omavahel raudteega, et kergendada ühest linnast teise liikumist. • Oli vastu standardiseerimisele ja kutsus üles varieeritud arhitektuurile ja linnaplaneerimisele • Tänavate suhtes vabalt paiknevad hooneid võis ehitada vaid juhul kui nad sobisid kokku teiste hoonetega • Linnakeskus pidi olema linnaliku väljanägemisega ja urbaanse iseloomuga • Letchworth Suurbritannias oli esimene aedlinn, ehitatud 1903, kusjuures linnaruumide ja kvartalite kujundamiseks kasutati seal Sitte põhimõtteid. Modernism – esimese keskkonnakriisi lahendus Põhiseisukohad o Kubismi ruumikäsitlus – maastikus vabalt paiknevad hooned. o Tony Garnier’i nn avatud linn – funktsioonide eraldumine. o Sotsiaalsed utopistid – lahknemine ajaloolisest nn “kodanlikust” linnast
annaabi.ee 
