haigusest teada anda. Ilmselt enamik ei tahakski sellest teistele rääkida, ehk vaid oma lähedastele, sest keegi ei taha tunda mingit halvustavat suhtumist või seda, et teised neid seetõttu vältima hakkavad. Kokkuvõtvalt ütleksin, et minu meelest tuleks HIV-kandjaid kohelda nagu kõiki teisi. Ja kui sa juba tead, et inimene on HIV-kandja, siis sa ka tead, et kriisisituatsioonides tuleb olla ettevaatlik, et mitte ise nakatuda. Kui inimene kõiki ohte teab ja kõiksugu n.-ö. linnalegende a la ,,Suudeldes nakatunut võid sa ka ise HIV saada" ei usu, siis ta temaga suhtlemisel ilmselt probleemi ei näe. Kui inimesel vähegi empaatiavõimet on, siis ei hakka ta teise inimesse seetõttu halvustavalt suhtuma. Tasub meeles pidada, et keegi ei ole seda haigust endale ise soovinud ja tuleks püüda ka teist mõista ning end tema olukorda panna. Põhimõtteliselt tuleks inimest kohelda inimesena ja lähtuda põhimõttest ,,Tee teistele seda, mida sa tahad, et sulle tehakse."
kontekstist, esitajast ja kuulajast (lugejast) Folkloor on kommunikatiivne. Bengt af Klintberg (snd 1938) Rootsi folklorist, etnoloog ja kunstnik Viljakas rahvajuttude – nii traditsiooniliste muistendite kui linnalegendide – uurija; raadiosaate „Folkminnen“ saatejuht Koostanud rootsi muistendite tüübiindeksi (FFC No. 300, 2011) ja rea linnalegenedide kogumikke. Tänapäevaseid linnalegende nimetataksegi Klitenbergideks. Linnajutt, linnalegend, tänapäeva muistend Realistlik jutt, mis sisaldab tõeseid või väidetavalt tõeseid sündmusi, võib sisaldada ka iroonilist ning üleloomulikku. Talle on iseloomulik kõrge ustavuspiir: juturääkija eeldab, et lugu on usutav, see on kuuldud kelleltki tuttava tuttavalt, kes võis selle omakorda kuulda oma tuttavalt. (Kalmre 2001)
, kuna ta teab, mida räägib. HIV/AIDS. Ennetamine. HIV-ga laps klassis. Kunagi ma leidsin teksti, kus võrreldi katku AIDSiga (Hiiemäe, 2012). Pildil Must Surm ehk katk (keskajal) Probleem on sarnase ulatusega. Ja keskajal ei osatud samuti katku ravida. Nakatumine oli müsteerium, sellest tekkis palju jutte. Tänapäeval me teame, mida HIV endast kujutab, ehkki me ei oska seda veel ravida. Aga sellegipoolest on ka HIV ja selle levimise kohta müstifikatsioone, linnalegende jms. Sest ametlik info ei jõua mitte kõigini. Näide linnalegendist: Kesk-Euroopas võib sidrunist saada AIDSi. Narkomaanid usuvad, et kasutatud nõelu saab steriliseerida neid sidrunisse torgates. Muidugi nad neid sidruneid ei osta, vaid torkavad neisse poodides salaja nõelu. AIDSiviirus jääb sidrunisse. Kui kellelgi on suus väikesi haavu, võib sidrunist saada nakkuse. Mitmed on tõendanud sidrunitest nõelajälgede leidmist. (Virtanen 1996)
Ta on roheline, ennasttäis ja oskab sülitada lima. Slimer osutus nii populaarseks lastega, et ta sai peategelase rolli sarjas ´´Tõelised tondikütid´´. Uuendatud kurja kummitusena liitus Slimer Tondipüüdjate tiimi ja on üks mälestusväärsemaid kummitusi oma ahne isu ja kuulekate röhitsustega. Refereeritud allikast: http://www.livescience.com/11364-top-10-famous-ghosts.html 4. Verine Mary Verine Mary (Bloody Mary) on üks tuntumaid linnalegende. Kõige tuntum lugu räägib, et Verine Mary oli nõid, kes elas rohkem kui sada aastat tagasi ja tegeles musta maagiaga. Ta avastati ja tapeti tuleriidal. Folkloori kohaselt, on Verine Mary naine, kes mõrvas lapsi kaua aega tagasi. Kui on soov teda näha, tuleb minna vannituppa, kustutada tuled, seista peegli ees ja korrata tema nime kolm korda. Kuigi loendamatud lapsed ja täiskasvanud on üritanud kutsuda Maryt kasutades eeltoodud
annaabi.ee 
