Taheti purustada Saksamaad häbistav Versailles´ lepingut ning muud Saksamaad alandavad lepingud. Seda lubas teha Hitler koos oma Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölisparteiga. Teiseks põhjuseks oli see, et Saksamaad hirmutas kommunism, mida tolle aja ajakirjanduses nimetati punaseks katkuks. Rahvas mõistis, et ainult mässumeelne Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei saab neile vastu. Nad hakkasid korraldama punastega tänavakaklusi ning ründasid linnakvartaleid, kus elasid juudid. Vähesed riigid olid selleks ajaks jäänud demokraatlikeks, seal hulgas olid ka Suurbritannia ja Prantsusmaa. Nendes kahes riigis säilis demokraatia, kuna nad olid peale Esimest Maailmasõda võitjad ja said kaotajatelt reparatsiooni makse. Tänu nendele suudeti üle elada majanduskriis, mis ei pannud rahvast kahtlema valitsuses ning demokraatias üleüldse. Minu meelest olid kõige paremini poliitiliselt arenenud Inglismaa ja Saksamaa.
Punaste põhivaenlaseks sai samal ajal tekkinud Saksa Töölispartei, mis 1920. aastal nim. Ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks. Selle esimeheks sai Adolf Hitler. Hitlerlased lõid relvastatud rünnakrühmad, mille liikmed kandsid pruuni särki. Seepärast hakati natsionaalsotsialismi seostama pruuni värviga ja seda hakati nim. Pruuniks katkuks. Pruunsärklased üritasid hirmutada oma vaenlasi (juudid, kommunistid) Nad ründasid juutide linnakvartaleid ja korraldasid punastega tänavakaklusi. Natsides nähti jõudu, mis suudab pidurdada kommuniste. Seepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased ning ka keskklass. Adolf Hitler Sündis 1889 Austrias. Vanemad surid varakult, poiss hankis elatist ehitusabilisena ja hiljem postkaartide maalijana. I MS algul astus Hilter vabatahtlikult sõjaväkke. Sõja lõpul sattus ta laatsaretti haasimürgitusega. Seal kuulis ta saksa keisri kukutamisest ja vaherahust. Mõnda
Töölispartei, mis 1920. aastal nimetati ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks. Erakonna esimeheks sai Adolf Hitler. Hitleri pooldajad lõid relvastatud rünnakurühmad. Rünnakrühmlased kandsid pruuni särki. Nii hakati natisonaalsotsialismi seostama pruuni värviga ning seda hakati nimetama pruuniks katkuks. Pruunsärklased hakkasid hirmutama neid, kes paistsid nende vaenlastena ehk siis juute ja kommuniste. Nad ründasid linnakvartaleid, kus elasid juudid ja korraldasid punasärklastega tänavakaklusi. Natsides nähti ja tajuti jõudu, mis suudab pidurdada kommuniste. See oligi pühjuseks, miks Hitleri toetasid nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklassi esindajad. Algselt suhtuti neisse küll, kui lärmakatesse ja sõjakasse kampa. 1923. aastal korraldasid hitlerlased Münchenis mässukatse, mille tagajärjel oli nende partei mõnda aega keelatud ja Hitler ise pidi veetma aasta vangistuses
matemaatilis-fantastiline looming absoluutse monarhia ametlikuks esindusarhitektuuriks ja Torinost levis see üle kuningriigi. Pärast Guarini surma lõpetas arhitektuurielu seisaku Filippo Juvarra tulek 1714. aastal. Torinosse tulles oli ta eelkõige lavakujundajana tuntud. Teatrist oli ta õppinud trikke valguse ja perspektiiviga. Ei näinud probleemi erinevate stiilide ühendamises. Kuninga esimese arhitekti ametis kujudas kirikuid, kuningalosse ja terveid linnakvartaleid. Al 1729. a oli Juvarra teinud ka Torino katedraali kavandeid, mis jäid aga realiseerimata. Järgmine oli Bernardo Vittone. Ta ühendas oma loomingus Guarini ja Juvarra saavutused. Vittone jäi hilisbarokile truuks ka siis, kui ülejäänud Euroopas hakkas võidutsema klassitsism. G. Guarini: töötas San Vincenzo kiriku kallal Modenas Cappella della Santissima Sindone Palazzo Carignano Filippo Juvarra: Palazzo Madama – lähtus kujunduses Versailles`ist. Asetseb keskaegse linnuse ees otse
annaabi.ee 
