Rooma linnriigi viimased kuningad olid etruskid, enne kui Rooma muutus vabariigiks 509.aastal e.Kr. Siis hakkas vabariiklik Rooma etruskide linnriike alistama. 3.saj. lõpuks oli kogu Etuuria Rooma võimu all. Etruskid sulandusid Rooma ühiskonda. Ka nende kunst avaldas roomlastele olulist mõju. Etruski linnad olid ehitatud juba arhailisel ajastul korrapärase planeeringuga ning olid kaitstud võimsate müüride ja väravatega. Etruskid olid oskuslikud insenerid ja linnakujundajad. Lisaks suurepärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega linnadele, ehitasid nad veel teid, templeid ja veesüsteeme. Etruuria oli rikas metsade ning maavarade poolest. Etruskide kunst Etruski kunsti vormiks oli kujutav kunst, loodud Etruski tsivilisatsiooni poolt Põhja-Itaalias 9. ja 2. sajandi vahel eKr. Eriti tugevalt olid esindatud skulptuurid (mis olid elusuuruses) terrakota stiilis ning pronksist, seinamaalid ja metallitööd (eriti graveeritud pronksist peeglid).
Tema rikkus põhines maaharimisel ning rikkalikel vase- ja rauamaardlatel. Selle rahva minevikku peidab salapära, sest teadlased ei suuda veel täielikult mõista etruski kirja ning roomlased, kui olid 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. Nad jätsid aga puutumata "surnute linnad" kalmistud, mis teinekord ületasid maa-alalt elavate linnu. Etruskid olid oskuslikud insenerid ja linnakujundajad. Nad ehitasid korrapärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega linnu, templeid, teid ning veesüsteeme. Kõige tuntumad on nende hauakambrid. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid
Kesk-Itaalias Etruurias. Etruskid tegelesid maaharimise, metallitöötluse, meresõidu ja kaubandusega ning armastasid muusikat ja mänge, sealhulgas hasartmänge. Tugevasti mõjutasid etruske kreeklased: etruskid võtsid üle kreeka tähestiku, kandsid himationi (mantlitaoline rõivaese) ja austasid kreeklaste jumalaid. Omakorda võtsid neilt hulga kombeid üle roomlased, kes lõpuks viimistlesid kreekaliku kultuuri täiuslikuks. Kunst Etruskid olid oskuslikud insenerid ja linnakujundajad. Nad ehitasid suurepärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega linnu, teid, templeid ja veesüsteeme. Etruuria ( vanaaja maa- kond Kesk-Itaalias, Tiveri ja Arno jõe vahel, mis on oma nime saanud etruskide järgi) oli rikas metsade ning maavarade poolest ja riik koosnes teineteisega lõdvalt seotud korrapärase planeeringuga ja võimsate kaitsemüüridega linnadest. Etruski kõrgkultuuriks loetakse 7.-6. sajandit eKr., sel ajal levis nende mõjuvõim lausa Roomani
ETRUSKI KUNST Etruskid olid oskuslikud insenerid ja linnakujundajad. Nad ehitasid korrapärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega linnu, templeid, teid ning veesüsteeme. Kõige tuntumad on nende hauakambrid. Kunstiteoste peamiseks materjaliks oli savi. Ent etruskid olid ka suurepärased metallitöötlejad; meisterlik oli pronksivalu, mille heaks näiteks on "Kapitoolumi emahunt" Ainsad etruskide säilinud arhitektuurimälestised on nende nekropolid (umbes 6. sajand eKr), mis asuvad pemiselt Toscanas, Lazios ja Umbrias
Relvade ja tööriistade peamiseks materjaliks oli raud, kuid nad said edukalt hakkama ka pronksi ja kulla töötlemisega, millest valmistati peamiselt skulptuure ja ehteid. Linnad olid etruskidel korrapäraselt planeeritud ja võimsate müüridega ümbritsetud. Oma hiilgeajal, 7.6. sajandini e.m.a ulatus etruskide ülemvõim põhjas Po jõe madalikuni ja lõunas Rooma linnastki kaugemale. (Kangilaski 2003: 72) 2. ETRUSKI KUNSTI ÜLDISELOOMUSTUS Etruskid olid oskuslikud insenerid ja linnakujundajad. Nad ehitasid korrapärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega linnu, templeid, teid ning veesüsteeme. Kõige tuntumad on nende hauakambrid..Kuigi etruskide kunst on siiani uurijatele üsna võõras, võib väita, et paljuski on etruski kunst seotud Kreeka arhailise ajajärgu kunstiga. Näitena võib välja tuua Veji Apollo figuuri(Lisa 1) Suurim osa säilinud etruski kunsti on pärit nende haudadest, mis hõlmab omakorda,sarkofaagid, hauapanused ja surnute portreed
annaabi.ee 
