· Prositutsiooni levis linnades laialdaselt ning järk-järgult hakkasid ka kirik ja linnavõimud sellesse leplikumalt suhtuma. Linlaste ellusuhtumine Linnaelu juurde kuulusid tempokas elu ja sotsiaalsed pinged ning vastuolud. Mitmel pool pidasid vaenutsevad patriitsi- ja aadlisuguvõsad tänavalahinguid. Vaesus tõi kaasa ka linnarahva väljaastumisi. Linnades arveldati tunduvalt rohkem rahaga. Hinnati väga kõrgelt rikkust. Oma rikkuse ja kujutamise näitamiseks hakkasid linnakodanlikud oma vara pillavalt kulutama. Selle peale sekkusid asjasse linnavõimud. Nimelt raad andis välja luksusmäärused, mis olid suunatud liigse ja mittevajaliku kulutamise vastu. Linnakultuur Linnaelu oli kirev ka pidustuste poolest. Tähtsaim ja silmapaistvam üritus oli vastlakarneval, mida peeti varakevadise paastu algul. Sel ajal söödi nii palju kui jaksati, lauldi tänavatel siivutuid laule ja
kritiseerides konkurentsile ja eraettevõtlusele rajatud majanduse tekitatud suurt ebavõrdsust, omakasupüüdlikkust ja ekspluateerimist. Sotsialistide arvates tuli ühiskond rajada omandi ühiskasutusele, solidaarsusele ja koostööle ühiskonnaliikmete vahel Aluseks on võrdsuse ja solidaarsuse idee. Põhjused: 1) 1840. aastaiks oli eraomandusel ja turumajandusel baseeruv, st kapitalistlik ühiskond Euroopas selgelt välja kujunenud. Senised feodaalühiskonna seisused (aadlikud, vaimulikud, linnakodanlikud ja talupojad) asendusid kodanluse ja töölisklassiga, klassivõitlus muutus järjest olulisemaks ühiskonna arengu edasisel kujundamisel. 2) 19. saj kasvas majandusliku arengu tagajärjel linnatööliskond, kelle elu ja töötingimused olid väga rasked (vähemalt 12-tunnine tööpäev). 3) puudus hoolekande- ja sotsiaalkindlustussüsteem 4) liberaalid jäid seisukohale, et riik ei tohi sekkuda ei majandus- ega sotsiaalsuhetesse. Jaguneb:
Kodanluse (bourgeois) mõiste ja tähendus (kõnekeeles ka pursuid) on rikas sotsiaalne klass kapitalistlikus ühiskonnas. (keskklass, tekkinud majanduskodanlus ja haritlaskodanlus) Majanduskodanlus oli kasvav nähtus ja nad olid tööstusettevõtete omanikud, kaubandusega tegelejad, ettevõtjad ja pankurid, kirjastatad jne. Teiseks olid haritlased ja teenisid elatist arstidena, advokaatidena, ajakirjanikena, professoritena jne. Nende riietud ja eelistused olid linnakodanlikud, aga nad ei olnud kodanikud. kodandluse sobitumine Vana korra hierarhiasse. Nad ei kuulunud gildidesse, nad olid tohutult rikkad. Sageli olid nad jõukamad, kui kodanikkond, kes juhtisid linna või isegi aadel, aga samad puudus neil poliitiline võim. Joseph Sieyèsi pamflet "Mis on kolmas seisus?" Ta ise oli vaimulik- K: mis on kolmas seisus? V:kõik. K:mis on kolmas seisus poliitiliselt? V: mitte midagi.
Sotsialistlik suund sai alguse 1830. aastatel vastukaaluks liberalismile, kritiseerides konkurentsile ja eraettevõtlusele rajatud majanduse tekitatud suurt ebavõrdsust, omakasupüüdlikkust ja ekspluateerimist. Aluseks on võrdsuse ja solidaarsuse idee. Põhjused: 1) 1840. aastaiks oli eraomandusel ja turumajandusel baseeruv, st kapitalistlik ühiskond Euroopas selgelt välja kujunenud. Senised feodaalühiskonna seisused (aadlikud, vaimulikud, linnakodanlikud ja talupojad) asendusid kodanluse ja töölisklassiga 2) 19. saj kasvas majandusliku arengu tagajärjel linnatööliskond, kelle elu ja töötingimused olid väga rasked (vähemalt 12-tunnine tööpäev). 3) puudus hoolekande- ja sotsiaalkindlustussüsteem 4) liberaalid jäid seisukohale, et riik ei tohi sekkuda ei majandus- ega sotsiaalsuhetesse. Jaguneb: 1) revolutsiooniline suund: eesmärgiks kiirel/vägivaldsel teel õiglase ühiskonna rajamine
annaabi.ee 
