linnakeskuste taas aktiivseks muutumine. Brisbane'i ärikeskus Ü. Liiberi fotod Eeslinnastumine e suburbanisatsioon · Toimus peamiselt 1960. -70. aastatel Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. · Inimesed hakkasid üha enam kolima suurlinnade lähi- ümbrusesse. Linnakeskuses rahvaarv vähenes. · Aastakümneid toimunud protsessi tulemusena on tekkinud ulatuslikud Colorado Sprigs'i eeslinn eeslinnad. Linnastu e aglomeratsioon omavahel kokku kasvanud linnad, mis toimivad nagu üks tervik. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Suburbia_by_David_Shankbone.jpg Vastulinnastumine e kontraurbanisatsioon · Rahvaarv linnakeskustes ja ka eeslinnades väheneb,
Samas on kompaktsel linnal mitmeid miinuseid, näiteks ühe linnaelaniku kohta on vähem elupinda kui laialivalgunud linnas. Töö teises osas käsitletakse laialivalguvat linna. See on linnatüüp, kus linn kasvab kiiresti väljapoole seniseid piire. Kaasa aitavad sellele näiteks nii infrastruktuuride hoogne areng kui ka inimestele vajalike asutuste (poed, restoranid) väljakolimine linnakeskustest selle servaaladele. Inimesed kolivad äärealadele soovist elada paremas elukeskkonnas, kuna linnakeskuses on liiga tihe asustus. Laialivalguva linna kõige aktiivsemaks elanikkonnaks on pereealised, kes soovivad näiteks ka oma lastele turvalisemat elukeskkonda. Burton (2000) väitis, et kompaktses linnas on ka kuritegevuse protsent kõrgem kui väiksema tihedusega piirkondades ehk valglinnastutes. Laialivalguvate linnade puhul on negatiivseks suur autostumus, samuti laiale maa-alale ehitatud majapidamised, mis võtavad enda alla nii väärtuslikku põllu- kui ka metsamaad, samuti väheneb
(vt joonist) mitmekeskuseline linnamudel. Ärikeskust ümbritseb keskklassi piirkond, alamklassi piirkond ja kergetööstuse piirkond. Kergetööstuse lähedal on teine alamklassi piirkond. Kaugemal keskusest, keskklassi piirkonna taga, asub ülemklassi piirkond, kus on ka väike ärikeskus. Linna teisel poolele on kontsentreeritult rasketööstus, mille läheduses on jälle alamklassi piirkond. Äärelinnas paikneb nn magamispiirkond, kust osa inimesi käib tööl linnakeskuses või kergetööstuse piirkonnas. Sellest kaugemal paiknevad elanike pendelrändel põhinevad magamislinnad. Linnamajandus (lk 94-107) Linnamajanduse lähtekohtadeks on uusklassikalise majanduse põhiprintsiibid, mida kasutatakse ruumilises majanduses. Nendeks on kontsentrilise ja homogeense linna idee, inimeste majanduslikult ratsionaalne käitumine, turu täielikult vaba areng ja lineaarne kaugus kõige olulisema tegurina funktsioonide paiknemisel. Tegemist on normatiivse lähenemisega,
Trendikad baarid ja restoranid on koondunud Bairro Altosse. Linnale annab maalilisust asukoht ookeani rannikul Tagose (Tejo) jõe suudmes. Lissaboni lääneosa katab Monsanto Rahvuspark, mis on suurim linnapark maailmas. Ajavahe: Portugalis on kell 2 tundi Eesti ajast taga. Raha: Portugalis on kasutusel euro. Majutus Linnaga tutvumiseks on kõige parem muidugi elada keskuses Alfama või Bairro Alto linnaosas. Kahjuks pole siin väga palju hotelle ja mõned neist pole ka väga heatasemelised. Linnakeskuses leidub ka arvukalt odavaid võõrastemaju (pensaos). Vanalinna ja linna turismikeskuse piirilt leiab suuri rahvusvahelistele kettidele kuuluvaid hotelle (näit. Golden Tulip Altis 5*). Suvel tasuks ehk proovida tuba leida mere äärest Lissaboni rannakuurortidest (näit. Estoril), muidugi tuleks neisse kohad varakult broneerida. Linnatransport Lissaboni ühistransport on mitmekesine. Bussidele ja metroole lisaks kuuluvad siia ka trammid ja trollibussid
annaabi.ee 
