on sovinistlik siga. Kerge ameerika aktsent on avanenud "Puuduva salmiga laulus" (lk. 13) ja "Smoker's delight" (lk. 31), lisades veel dässi ja filmi olulisuse meelolude loojana (lk. 10, 12, 18). Otseselt kummalises ja kaugest igatsusest njuujorki (lk. 33) ja viskist mööda ei pääse (lk. 32). Õlutki juuakse (lk. 42) või kihutatakse sefilt autoga (lk. 45). Veel on rohkem või vähem armastusele pühendatut ning patustamise igatsus lõpus, et olla keegi teine. Raamat on linnakeskne, looduskirjeldusi peaaegu polegi. Mõtte- ja tundeluulesulam. Igapäevased asjad, päevauudisedki (lk. 6, 20) saavad sisekaemuseks. Iga eluline detail muutub kujundiks luuletuse keerulises kompositsioonis. Hipilikkus, ameerikalikkus, võib-olla vabad ja loomulikud lüürilised tunded, kergelt kusehõngused. Kogu ise on üles ehitatud Juhan Viidingu pealtnäha eklektilisusele segatud kaardipaki variant. Teatud aja tagant tulevad nad jälle
alguses. Siiski jäi Tallinna kongress suurema ja varem toimuva Tartu ülemaalise kongressi varju. Saadikud kongressile valiti, mindi kohale (pidi toimuma 11.dets. Estonias), kuid see jäi ära. Oli kehtestatud sõjseisukord ja koosolekuid ei tohtinud pidada. Osad saadikuist läksid koju, osad juhiti „Volta“ vabrikusse koosolekut pidama. Maasaadikutel polnud tööliste maaleminemisele ja mõisate põletamise algatmisele mõju. See oli linnakeskne, tööliste algatatud. Detsembrimäss: Volta koosolek, mõisate rüüstamine, relvastatud kokkupõrked. Üleskutsed hävitada mõisad. 10. dets. sõjaseisukord Tallinnas ja Harjumaal. 6 11. dets. Tallinnas Põhja-Eesti valdade saadikute koosolek – arutada maaomavalitsust ja mõisnike reformikavade vastu. Jäi ära. Sama päeva õhtul peeti „Volta“ tehase keldris valdade saadikute ja Tallinna tööliste esindajate koosolek
* Aastaks 1200 leidus Euroopas umbes 800 piiskopkonda, kus tunnustati paavsti ülemvõimu ja järgiti ladina liturgilisi kaanoneid. *Piiskopkondade tuumik asus Itaalias, Prantsusmaal ja Reinimaal. *Briti saare kirikuajaloo üheks peamiseks iseloomulikuks jooneks 11. ja 12. sajandil on piiskopkondade ümberkorraldamine (varakeskaegne Iirimaa ja Inglismaa polnud kuigivõrd linnastunud, ning tekkis vajadus uut tüüpi piiskopkonna järele, mis poleks linnakeskne või millel polekski piisopiresidentsi näol kindlat keskust, vaid oleks kohandatud kohalike inimeste või kloostrivendade vajadustele. Varased anglosaksi piiskopkonnad kippusid seega vastavalt poliitiliste olukorrale kuju muutma ja ka nende nimed viitasid pigem etnilisele rühmale või piirkonnale) linnalise keskusega territoriaalseteks diötseesideks, mille aluseks oli varakeskaegse mitteurbanistliku mudeli asemel vahepeal normiks kujunenud ladina mudel.
ei jõudnud niikuinii seda üksinda kirja panna, tegu on pigem koolkonnaga. See on ,,Manuga" selges sümbioosis: Manu annab ette ideaali, ,,Arthasastra" räägib konkreetsetest asjadest, mida teha, kui ideaale rikutakse. See on ilmselgelt kasule orienteeritud tekst. Moraaliküsimusi siin ei käsitleta. ,,Arthasastra" on mõeldud kesksele kuningale. Vatsyayana tegutses Lõuna-Indias 6. või 7. saj. ,,Kamasutra" tegeleb põhiliselt naiste ,,ärarääkimisega". See on selgelt linnakeskne raamat, ei pööra agraarnaistele mingit tähelepanu. Eepiline (4. saj eKr 4. saj) ja klassikaline kirjandus (5.15. saj) Paljude valitsejate juures olid tööl suta'd (vankrijuhid), kes said vahetult osa valitseja vapraist tegudest. Seetõttu olid nemad adekvaatsed neist jutustama. Suta'dest said kuninglikud kiidulaulikud. Eepikas on kaks põhilist teost: eepos ,,Mahabharata" ning eepos ,,Ramajana". ,,Mahabharata" on maailma kõige pikem eepos, üle 100 000 värsi e sloka. Seal pole
annaabi.ee 
