Protestantlikud usulahud. Protestantlus katoliiklusest lahku löönud kristlik usutunnistus Luter piisab ristimisest, armulauast; vaimulike võimu piiramine; munkadele-nunnadele lahkumisõigus; preestritele abiellumisõigus; ordude-kloostrite eitus; pühakute kultuse vastu Andreas Karlstadt kritiseeris pühapildikultust, ajendas pildirüüste (anabaptistid e taasristijad ristida täiskasvanuid) Thomas Müntzer pani aluse talupoegadele-linnakehvistule toetuvale suunale, jumalariik maa peal: võrdsus, võim lihtrahvale (Saksa talurahvasõda 1524-1526) Calvin töö austusväärsus ja vajalikkus, predestinatsiooni põhimõte jumal on kõik ette määranud (kalvinistid Pr hugenotid, Ing puritaanid, soti presbüterlased) Henry VIII lõi Roomast lahti, anglikaani kiriku teke Augsburgi usutunnistus ja usurahu Melanchthon emakeelne jumalatunnistus, 2 sakramenti, lihtne kirik, kiriku allutamine ilmalikule võimule
Lutheri saksa keelde tõlgitud Uus Testament ilmus 1522. aastal ja kogu Piibel 1534. See lõi aluse saksakeelsele jumalateenistusele ning andis võimaluse tõsta rahva haridustaset. Lutheri läkituskirjades kõigi linnade raehärradele soovitas ta rajada kristlikke koole. Maarahva laste õpetamiseks soovitas ta, et iga poeglaps õppigu päevas vähemalt kaks ja tütarlaps ühe tunni. Thomas Müntzer, üks reformatsiooni liidreid, lõi talupoegadele ja linnakehvistule toetuva suuna. Juba enne Lutherit tõlkis ta ladinakeelse missa saksa keelde, hümnide tõlkimisega rajas ta aluse koguduse laulule. Lutheri ustav kaaslane ja toetaja oli Philipp Melanchthon, keda tänu tema panusele rahvahariduse arendamisse on nimetatud Saksamaa õpetajaks. 16.sajandil Sveitsis valitsenud olud lõid aluse mitmesuguste kirikureformi taotlevate liikumiste tekkele ja levikule. Esimene reformaator oli Ulrich Zwingli. Reformaatorina alustas ta kiriku
Uus Testament ilmus 1522. ja kogu Piibel aastal 1534. See lõi alguse saksakeelsele jumalateenistusele ning andis võimaluse tõsta rahva haridustaset. Taunis pühakue ning pühakute säilmete kultust. Philipp Melanchthon Laialdane tegevus hariduse alal. Saksamaa õpetaja. Andreas Karlstadt ülistas töökust ja ettevõtlikkust. Ajendas pildirüüste. Anabaptistid taasristijad. Tuli ristida täiskasvanuid, mitte lapsi. Thomas Müntzer lõi talupoegadele ja linnakehvistule toetuva suuna. Tõlkis ladinakeelse missa saksa keelde, hümnide tõlkimisega rajas aluse koguduse laulule. Maapealse jumalariigi saavutamiseks pidi keskenduma sotsiaalsete ja majanduslike probleemide lahendamisele. Talurahvasõda. 1524-1526. Müntzeri seisukohad olid selle aluseks. (aadlilossid hävitada blabla..) Suured talupoegade väesalgad. Taotleti ,,jumalikku õigust" ja isegi pärisorjuse kaotamist. Nende vägi aga purustati ja neile maksti kätte. Luther oli kogu selle võitluse vastu
ja kompetentsed ametnikud, kelle võimu Ehnaton otsustavalt väärata ei suut- nud, valitsesid Egiptust reaalselt edasi mõlemast vanast pealinnast. Riik pidi ju toimima. Kuhugi ei kadunud ka peajumal Amoni ega teiste jumalate kultus. Amoni preestrid, kes tahtsid säilitada oma juhtpositsiooni maa religioosses elus, te- gid Atoni-vastast kihutustööd. Enamik lihtrahvast kummardas endiselt edasi vanu jumalaid, sest Atoni müstitsismi kalduv teoloogia oli talupoegadele ja linnakehvistule lihtsalt arusaamatu. Võib arvata, et Atoni ideaalriik eksisteeris tegelikkuses vaid Ahet-Atoni kitsal territooriumil. Vaarao eest varjati ebameeldivaid tõsisasju, ta oli riigi tegelikust olukorrast halvasti informeeritud (vt nt Jacq 2000: 178). Maksud laekusid ebaregulaarselt, süvenev majanduslik laos riigis (Jacq 2000: 182) viis kohati boikottide ja lokaalsete mässudeni, mida vaarao püüdis maha suruda põhiliselt võõramaalastest palgasõdurite abiga (Stadnikov 1998a: 319).
koost. ja piibli tõlk. Erimeelsused reformatsioonis: Üha rohkem oli neid, kes leidsid, et ümberkorraldused ei saa piirduda usupuhastuseda ega õpet meeste vaidlustega, vaid tuleb rohkem tähelepanu pöörata argielu probleemidele. Uues suunas rõhutasid nn prohvetid igaühe õigust jutlustada ja väitsid, et pole vaja ei piiblit ega ülikooli. Nad väitsid, et ristida tuleks ainult täiskasvanuid ja nii kujunes anabaptistide(taasristijate) sekt. T.Müntzer oli mees, kes lõi talupoegade ja linnakehvistule toetuva suuna. Talurahvasõda: Müntzeri seisukohad said Saksa talurahvasõjal ideoloogiliseks aluseks. Tekkisid suured talupoegade väesalgad. Kõikjal kutsuti talupoegi taotlema "jumalikku õigust". 1525-1526 purustati kõik talupoegade sõjavägi ning -salgad. Armulauatüli: Vaidlustes ja tülides otsiti lahendusi luterliku usupuhastuse probleemidele. Armulauda puudutavad vaidlused olid ka nende põhjuste hulgas, mis ei lasknud Lutheri ja Zwingli
kujud jne. · Zwickausis tõusid esile uued prohvetid rõhutasid igaühe õigust jutlustada, väitsid, et pole vaja piiblit ja ülikooli. Ristida sai vaid täiskasvanut, kellel pole usku kõik pidid end taasristima kujunes anabaptistide(taasristijate) sekt. Luther pidas ideid jumalateotuseks ja rõhutas, et ristitult alustab laps oma elu kohe kristlasena. · Taasristijatelt sai mõjutusi Thomas Müntzer: lõi talupoegadele ja linnakehvistule toetuva suuna. Tõlkis ladinakeelse missa saksa keelde pani aluse koguduse laulule. Jumalakäsitlus oli seotud maise maailmaga. Maapealse jumalariigi saavutamiseks, pidi keskenduma sotsiaalsete ja majanduslike probleemide lahendamisele. Võim pidi koonduma lihtrahva kätte. TALURAHVASÕDA · Müntzer õhutas Saksa ralutahvast võitlema, nn ideoloogilise aluse andmine Saksa talurahvasõda 1524-1526. Taodeldi ,,jumalikku õigust"
annaabi.ee 
