istekoht ei pidanud enam jääma sammaste taha. Teater ehitati küll peamiselt sõnalavastuste 3 jaoks, aga seal pidi olema võimalik mängida ka oopereid ja operette. Orkestriruum pidi mahutama 25-30 muusikut. Nõutud oli ka 90 ruutmeetri suurune restoran keldrikorrusel. Konkurss loeti väga õnnestunuks, sest sinna laekus 61 tööd Saksamaalt, Austriast, Soomest ja Venemaalt (Peterburist ja Riiast). Züriisse kuulusid linnainsener Carl Jakoby, pankurid Johann Scheel ja Edgar Jöppener, Riia Polütehnilise Instituudi professor Johannes Koch ning teatriehituse spetsialist Peterburist, Aleksander Hammerstedt. Parimaks tööks tunnistati Peterburi arhitektide Aleksei Bubõri ja Nikolai Vassiljevi projekt ,,Ein vierblättriges Kleeblatt" (neljaleheline ristikhein). Võidutöö eest maksti 700 rubla preemiat. ALEKSEI BUBÕR JA NIKOLAI VASSILJEV
kanalisatsioon, muuta sadeveekaevude asukohad ning hankida servituudi jaoks naabrite nõusolekud. Eskiisprojekt on väga pealiskaudne, tõenäoliselt on arhitektuursed probleemid lõplikult lahendatud alles ehitusplatsil. Märkustena on mainitud, et tegemist on savikivikatuse (tänaseks juba eterniidiga asendunud) ja puudekeldriga puitelumajaga. 4 Hoone arhitekti on raske määrata- järelvalvet on teostanud D. Jakobi- tõenäoliselt tsaariaegne linnainsener. Hiljem, Eesti ajal, tegutses ka arhitekt Jakobi (sel juhul oleks õige kirjapilt Jakoby), kes 14-ndal aastal veel ehitisi ei projekteerinud. Ent sellega andmed hoone rajamise kohta piirduvad. Küllaldaselt võib aga leida samal kinnistul asuvate kõrvalhoonete kohta käivaid dokumente: Theodor Grünwald on aastal 1922 esitanud avalduse pesukuuri ümberehitamiseks autokuuriks; 1923 on avaldatud soovi kõrvalhoone kasutuselevõtuks
plaanilahendusega, ratsionaalse liikumisskeemiga ja huvitava puusarikate konstruktsiooniga. Esinduslike huve teenivad poolsambad fassaadi akende vahel. Turuhoone projekteeriti 19361937 kahe saaliga: 77 kohaga lihahall ja sellega liituv madalam 19 kohaga kalahall. Eelnesid Tartu turuhoone projekteerimisele avalik ja kinnine arhitektuurikonkurss. Kuna sobivat projekti ei leitud, siis anti linnaarhitektile V. Tippelile ülesandeks koostada projekt. Selle koostamisel osalesid ka linnainsener V. Onton ja insener N. Oll. Lõplik asukoht määrati arhitekt K. Bölau ettepanekul. Linnapea Aleksander Tõnisson ja linnaarhitekt V. Tippel käisid tutvumas turuhoonetega Soomes ja Lätis ning leidsid sobivama eeskuju Liepajast, Lätist. Uus turuhoone avas uksed 1938. aasta 3 jaanuari varahommikul. Lihahall on jaotatud 4 müügisektoriks, neile lisanduvad müügikohad piki saali seinu, mis eenduvad hoone põhiosast ja on 3,4 m kõrged. Hoone on rajatud vaiadele , selleks kasutati
Näide - Champs-Elysées, Rue de Rivoli jne muutusid pariislaste seas kiiresti populaarseks. (Impressionistide lemmikmotiiv!) Haussmanniga on seotud ka pargi idee avardumine, tema juhtimisel rajati mitmeid parke just linnalises mõttes. Tema rakendas esimesena 19. saj keskpaigas levima hakkavat ideed "pargid on linna kopsud" ning "elamurajoonid peavad vahelduma parkidega". Ta nägi ette linna äärtesse rajada suuri rahvaparke, mille rajamistöid kavandasid linnainsener Jean C. A. Alphand ja linnaaednik P. Barillet-Dechamps. Avaraid metsaparke rajati igasse linna külge: lõunasse Bois de Vincennes, läänes Bois de Boulogne jne. Haussmann oli nende parkide rajamise üle eriti uhke: "need haljad paigad mis toovad tervist ja pikendavad elu oma soodsa mõjuga," "ja pakuvad töölistele ja nende peredele puhkust ja rõõmu." Uued pargid rajati stiilis, mida kutsuti "parc paysager", erinevalt sellest mida varem imporditi Inglismaalt "parc anglo-chinois"
annaabi.ee 
