1.Noor-Eesti eesmärgid,uuendused,liikmed eesmärgid-eesti kultuuri arendamine;tähelepanu pööramine keeleuuendusele;omaloomingu avaldamine ;avaldada Noor-Eesti album uuendused-kirjutati kaasaja linnast ja linnainimestest; kirjutati mängulisemalt;ilukirjanduses hakati kasutama igapäevakeelest mõnevõrra erinevat,kaunimat ja kunstiküpsemat keelt;tehti katset kirjutada ka keerulisema ülesehitusega ilukirjandustekste;tutvustati teiste maade kirjandust ja kultuuri liikmed-Johannes Aavik;Villem Grünthal-Ridala;Friedebert Tuglas;Bernhard Linde;Gustav Suits;Konrad Mägi;Nikolai Triik,Kristjan Raud 2.G.Suitsu luule eripära ja tähtsus luule on sütitav ja jõuline;proovib kasutada vabavärssi;luule
saada, tütar polnud huvitatud ka nendel harvadel kordadel kui nad kohtusid. Goldmundi käe all valmis kuju Johannesest, ent tegelikult kujutas see Narzissi. Meistri arvates oli see kuju suurepärane ja ta taotles talle meistrikirja. Niklaus nägi Goldmundis kiiresti arenevat meistrit ning soovis teda enda partneriks, tulevikus ehk väimehekski. Ta ladus enda suured ideed Goldmundile ette, ent too oli otsustanud uuesti rändama minna, sest ta tundis, et on saanud üheks linnainimestest, kel pole elumõtet ega püüdlegi selle poole. Seda kuuldes oli Niklaus vihane ja käskis Goldmundil koheselt ta majast lahkuda. Goldmund leidis jälle paarilise rändamiseks. Robert oli enda palverännakut alustanud pärast isa surma ja otsis pidevalt nüüd viise, kuidas Goldmundile muljet avaldada ja heas nimekirjas olla. Jõudes ühe rännaku lõpul järgmisse külla, läksid nad majja mis tundus inimtühi, välja arvatud ammuv lehm põllul.
märgatav vastupidine tendents. Migratsioon ehk ränne Paljud Eesti elanikud olid sunnitud elukohta vahetama ka sõja, kolhooside loomise jms tõttu. Perekonnad kaotasid kolides tugivõrgustiku, mis pikemat aega samas kohas elades välja kujuneb. Esimestel sõjajärgsetel aastakümnetel oli paljudel veel maal lähisugulasi, kellega aegajalt kohtuti. Lapsed said vähemalt suvel osa eesti külaelust. Sajandi lõpupoole koosnes vanavanemategi põlvkond juba peamiselt linnainimestest. Kadus talu õu laste mängupaigana, mitmekorruseliste majade vahele tekkisid parkimisplatsid ja autoteed Aktseleratsioon ehk arengu kiirenemine Noorema sugupõlve kiirem küpsemine ja areng. Vanematel on raskem oma lapsi mõista, kuna nad ise olid sama vanana teistsugused. Hirm, et lapsed ei tule toime varitsevate ohtudega, aidata ei oska, kuna oma kogemused on teistsugused. Emantsipatsioon Naiste võitlus oma iseseisvuse ja võrdõiguslikkuse eest.
vastupidine tendents. Migratsioon ehk ränne Paljud Eesti elanikud olid sunnitud elukohta vahetama ka sõja, kolhooside loomise jms tõttu. Perekonnad kaotasid kolides tugivõrgustiku, mis pikemat aega samas kohas elades välja kujuneb. Esimestel sõjajärgsetel aastakümnetel oli paljudel veel maal lähisugulasi, kellega aeg-ajalt kohtuti. Lapsed said vähemalt suvel osa eesti külaelust. Sajandi lõpupoole koosnes vanavanemategi põlvkond juba peamiselt linnainimestest. Kadus talu õu laste mängupaigana, mitmekorruseliste majade vahele tekkisid parkimisplatsid ja autoteed Aktseleratsioon ehk arengu kiirenemine Noorema sugupõlve kiirem küpsemine ja areng. Vanematel on raskem oma lapsi mõista, kuna nad ise olid sama vanana teistsugused. Hirm, et lapsed ei tule toime varitsevate ohtudega, aidata ei oska, kuna oma kogemused on teistsugused. Emantsipatsioon Naiste võitlus oma iseseisvuse ja võrdõiguslikkuse eest.
hinnangutes oluliselt madalamad käesoleva aasta tulemustest – kuus aastat tagasi väitis 15% Õismäe ja 14% Mustamäe elanikest, et soovivad elukohta vahetada keskkonnaprobleemide tõttu. 2. Tallinlased ja mitte-tallinlased Eelnevad uuringud keskkonnateadlikkuse mõõtmisel on välja toonud, et keskkonnateadlikkus ei sõltu niivõrd haridusest ega sissetulekust, vaid eelkõige soost, elukohast ja vanusest: naised on teadlikumad kui mehed, maainimesed teadlikumad linnainimestest (Lang, 1999). Sellest tulenevalt uuriti ka käesolevas küsitluses tallinlaste ja Tallinna lähiümbruses 45 elavate vastajate hinnanguid. Ilmnes, et Tallinna elanikest veerand tunnevad oma kodukoha keskkonnaseisundi pärast väga ning üle poole (54%) küllaltki palju muret. Samuti ollakse üsna pessimistlikud selles osas, kas vastaja ise saab keskkonnaseisundi parandamiseks midagi ära teha – 55% hindas seda võimalust üsna väikeseks
annaabi.ee 
