MODERNISEERUV EESTI Poliitilised olud Eestis 19.-20.sajandi vahetusel. Rahvusluse uus tõus 1890.aastatel venestussurve nõrgenes. Linnaharitlaste tähtsuse kasv. 1."Tartu renessanss" Üldnimetaja muutustele, mille algatasid uue põlvkonna esindajad. ,,Postimees" 1896.aastal ostsid ajalehe ,,Postimees ära Villem Reiman, Oskar Kallas, Jaan Tõnisson. Jaan Tõnisson (1868-1941?) 1896.aastast ,,Postimehe" peatoimetaja Kultuuritegelased, kes töötasid ,,Postimehes": August Kitzberg, Peeter Põld, Anton Jürgenstein, Karl August Hindrey. Tõnissoni vaated: Rahvusliku eneseteadvuse arendamine. Eesti keele laiem tarvitamine.
katsetamine, inimese reageeringud ja suhtumised ümbritsevasse ja iseendasse, mis eriti avaldub seoses armastusega. Novellide tegelaste hulgas kordub pidevalt armastuskolmnurga motiiv: kas armastab üks naistegelane korraga kahte meesterahvast või vastupidi, kaks meest sama naist. Samuti esitab Tammsaare neis novellides omamoodi väljakutse realismile, tuues välja näilisuse ja tõelisuse subjektiivsuse ning küsimuse: mis on tõde ja kas on tõde. Omaaegne kriitika ei võtnud aga linnaharitlaste temaatikaga lugusid kuigi hästi vastu: kritiseeriti vormi ja stiili, kuid ei märgatud tegelaste psühholoogilist sügavust, millegi ületamist ning uusi tasandeid, mida nad saavutavad. Väga mitmekihilised on ka osaliselt sel perioodil kirjutatud miniatuurid ja kunstmuinasjutud. 2.3. Loomingu III periood 1919. aastal lahkus Tammsaare Koitjärvelt ning alustas vabakutselise kirjaniku elu Tallinnas. Ka tema loomingusse tulid uues tasandid, näiteks ilmus 1921
Kindlasti võib siin leida ka Dostojevski mõjusid (eriti novell "Uurimisel"), vabaduse ja "piiride" proovilepanekut. Üliõpilasaastatel tutvus Tammsaare rohkem ka "Noor-Eesti" põhimõtete ja loomelaadiga ning luges ohtralt maailmakirjanduse klassikat (O. Wilde, Galsworthy, Maeterlinck, Nietzsche, Sologub), mille muljed avalduvad eelkõige tema tol perioodil kirjutatud perioodikas, kuid ka ilukirjanduslikus loomingus. Omaaegne kriitika ei võtnud linnaharitlaste temaatikaga lugusid kuigi hästi vastu, kritiseeriti vormi ja stiili, kuid ei märgatud tegelaste psühholoogilist sügavust, millegi ületamist ning uusi tasandeid, mida nad saavutavad. Väga mitmekihilised on ka osaliselt sel perioodil kirjutatud miniatuurid ja kunstmuinasjutud. Eelkõige on nende loomisel saanud Tammsaare mõjutusi ilmselt O. Wilde'lt. Oma osa oli ka ühiskondlikul olukorral, mis soodustas mõistukõnelisust (1905-1907 aasta revolutsiooni). Eelkõige on
..2007). Ülemineku teosteks on 1907. aastal ilmunud jutustused ,,Raha-auk" ja ,,Uurimisel" (Kalda 1997:42). Ühtlasi tuleb novellides sisse naise manipatsiooni teema ning Tammsaare naiskäsitlused. Üliõpilalasaastatel tutvus Tammsaare rohkem ka ,,Noor-Eesti" põhimõtete ja loomelaadiga ning luges ohtralt maailmakirjanduse klassikat, mille muljed avalduvad eelkõige tema tol perioodil kirjutatud perioodikas ,kuid ka ilukirjanduslikus loomingus. Omaaegne kriitiks ei võtnud linnaharitlaste temaatikaga lugusid kuigi hästi vastu, kritiseeriti vormi ja stiili, kuid ei märgatud tegelaste psühholoogilist sügavust, millegi ületamist ning uusi tasandeid, mida nad saavutavad. Väga mitmekihilised on ka osaliselt sel perioodil kirjutatud miniatuurid ja kunstmuinasjutud (Tammsaare...2007). Üliõpilasnovellide perioodil ,,Pikad sammud" (1908) , ,,Noored hinged" (1909) ja ,,Üle piiri" (1910) esitleb Tammsaare noorte haritlaste sümpaatia-ning armusuhteid (Kalda 1997:42)
annaabi.ee 
