neoklassikalise majanduse lähtekohad. Nende hulgas idee vabast turust ja konkursist ilma avaliku sektori sekkumiseta. Lisaks peaksid inimesed käituma ratsionaalselt ja neil peaks olema täielik info erinevate linnade ja linnaosade kohta. 1C. Biheiviorism ja linnageograafia (lk 109-116) Biheivioristid väidavad, et inimeste otsustamisprotsessid ja tegevus on seotud lähiümbrusega. Oluline uurida linnakeskkonna tähendusi ja sellega seotud kognitiivseid protsesse. Biheivioristlikus linnageograafias uuriti ka seda, kuidas inimeste mentaalne kaart linnast aja jooksul kujuneb ja mis mõjutab inimeste arusaamist linnast. Uurimusest selgus, et protsess ei toimu pidevalt ega ka ühtlaselt igal pool linnas. Teine tähtis uurimisvaldkond oli inimeste linna erinevatele elementidele antud hinnangute selgitamine. Olulised ressursid olid aeg ja ruum. 1D. Humanism ja linnageograafia (lk 116-121) Humanistlikus geograafias sai inimesest üksikindiviid. Keskseks muutus ruumi, koha ja
Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb (ladina keeles post) modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. Erinevalt modernismist pole postmodernismis ühtset ja absoluutset tõde, vaid kõik peaks põhinema kontekstil.Postmodernistlik liikumist võib leida eelkõige arhitektuuris, kirjanduses, kunstis, luules, filosoofias, humanitaarteadustes, sotsiaalteadustes ja linnageograafias Abstraktsionism ehk absoluutne kunst on kunstisuund maalikunstis, skulptuuris ja graafikas. Seda iseloomustab värvide, joonte, punktide, pindade ja vormide abil maailma ja kõige sellega kaasneva (meeleolu, suhtumine, tunded) kujutamine. Abstraktsionismi puhul ei lähtuta reaalsetest objektidest.Abstraktsionism kasvas välja mitmest 20. sajandi kunstivoolust.
paigutamisest ning tasakaalu leidmisest majanduse ruumilisel organiseerimisel. Tema lähetprintsiibiks oli organiseerida tööstuskeskused nii, et nende kasum oleks piisav aga võimalikult väike. (lk104, joonis 41) 5 *Christalleri keskuskohtade teooria mudel on lähtekohtadest sõltumata siiski üks tähtsamaid, mida on 20.sajandil kasutatud. Biheiviorism ja linnageograafia (lk 109-116) 1960ndatel hakkasid linnageograafias arenema vastukaaluks positivismile biheiviorism ja humanism. Mõlemal lähenemisviisil on sarnane eesmärk : arvestada inimeste väärusi, käitumist ja otsustamist laiemalt kui linnaökoloogias ja varajastes majandusteooriates. Muus osas aga erinevad nende lähenemisviisid suuresti. Kui biheiviorism oli põhimõttelisel veel seotud positivismiga, olid humanistid positivismi suhtes väga kriitilised. Biheivorism on teaduslik lähenemisviis, mis keskendub inimese käitumise uurimisele.
5) Võtmeisikud kasvumasina teoorias: linn kui kasvumasina võrgud: nt kohalikud poliitilised liidrid, investeerijad, pangad, meedia mõned ametnikud ja ka teised huvilised. 6) Postmodernism kui stiil: Tõde sõltub kontekstist ja lähenemisviisistja tõe juured pärit erinevatest maailmapiltidest. Arendada välja kontekstile vastavaid kriitilisi ühiskonna- ja ruumiteooriaid, ka mänglev stiil. Linnageograafia kiire areng 1990ndatel (LA koolkond). Eesti: linnageograafias mõned tudengite, magistrantide tööd sh. ka „mängleva stiiliga“.20. sajandi modernlistliku linna funktsionalistlikud baastõed ja linnaruumi jagamine elamise, töötamise ja vaba- aja ja liikluse vahel seatakse kahtluse alla. Puhtad vormid majades saavad mitmeid alternatiive. Potsmodernism esitab väljakutse modernistlikule mõtteviisile ning modernistlikele põhimõtetele, väärtustele ja ideaalidele.
tunnetati tugevat seost looduse ja eesti kogukonna vahel. Eesti (sotsiaal)geograafias onvalitsenud põhiliselt kaks uurimissuunda: rahvastiku-ja regionaaluuringud, mis sisaldavad asustusmustrid, linnageograafia ja rändetemaatika. Teiseks suunaks maastik: peaaegu kõik Eesti geograafid on maastikukäsitlusele midagi lisanud. Nad omandasid tugeva aluse 1920-1930 aastatel. Kanti võib pidada Eesti inimgeograafia kõige silmapaistvamaks kujundajaks, kelle tööd antropoökoloogias, linnageograafias ja nende uurimisel rakendatavate matemaatiliste meetodite väljatöötamisel. Nõukogude ajal Kanti tööd keelustati, paljud raamatud hävitati või korjati erifondidesse. 1980. aastatel muutus Kant jälle keskseks, tema tööde laiemaks tutvustamiseks korraldati seminare ja arutelusid. Eesti geograafia tuumik moodustus niisiis eelkõige rahvastiku temaatika ümber, keskendudes asustuse uurimisele (algselt maal, siis üha enam linnas) ja 21. sajandil ka valglinnastumise teemale
annaabi.ee 
