See ei toonud kaasa erilisi muutusi, kuid algus oli sellega tehtud. 1783. aastaks kehtestati Katariina II poolt uus asehalduskord. Liivimaal asutati 2 uut maakonda: Viljandimaa ja Lõuna-Tartumaa, mille keskele rajati Võru linn ja sündis Võrumaa. Kehtestati Vene kohtusüsteem, kujundati ümber maa-ja linnaomavalitsus. Kõik vabad linnakodanikud said kodanikuõigused, aadlimatriklid kaotasid kehtivuse. Eesti-ja Liivimaal piirasid uued seadused rüütelkondade ja linnaeliidi privileege. Nendega anti kõigile mõisavaldajatele maapäeval ja maaomavalitsuses võrdsed õigused, kaotati maanõunike kolleegiumid, linnades tulid raadide asemele linnaduumad. Valurahaks kuulutas riik senised läänimõisad nende valdajate pärisomandiks. Balti provintsidele laiendati ka Venemaa maksusüsteem- tähtsaim riigimaks oli pearahamaks, mida nõuti igalt meeshingelt. Taluraha jaoks tähendas see mõisasundusest vabanemist ja kroonu alla minekut.
Osad leidsid töö kodumaalt mõnest ametkonnast, aga paljud kolisid Euroopa maadesse. Paljude õpilaste eesmärgiks karjääri vallas on saada riigiametnikuks, kuigi kohandamise struktuuri programmide käigus on riigiametnikkonna sektori suurust on vähendatud. Riikliku tööhõive programmi eesmärgiks on edendada erasektorit ja julgustada välismaal elavaid benini rahvusest inimesi panustama majanduslikku tegevusse Sotsiaalse kihistumise sümbolid Haritud linnaeliidi riietus, kombed, tegevused ja maailmavaade eraldab neid ühiskonna teistest osadest ja nende elustiilist püüavad eeskuju võtta ka inimesed madalamatest klassidest. Prantsuse keeles rääkimine, läänelikult riietumine, euroopalike toitude söömine, elamine plekk- katusega majas ja kaasaegse muusika kuulamine eristavad inimest, kes on tsiviliseeritud. Abielu Minevikus oli enamik abielusid korraldatud perekonna poolt, aga isiklik kaaslase valimine
sajandil. rahvaarv vähenes põhimõtteliselt peale igat sõda, tihedad olid ka näljahädad ja katkuepideemiad jne; rahvaarvu tõsteti nt võõramaalaste sissetoomisega Pärisorjus: kujunemine ja vabanemine 1671.a vormistati Liivimaal juriidiliselt pärisorjus - Vene ajal: 1760. aastateks olid talupojad ülekoormatud, ka aadlikud mõistsid reformide vajalikkust - Katariina II - asehalduskord: rüütelkondade ja linnaeliidi privileege piirati - Aleksander I: 1802.a Eestimaal - talupoega ei tohi välja tõsta, õigus vallasvarale, valla- ja kihelkonnakohtu,d; 1804. a Liivimaal - sama, mis Eestimaal ja lisaks teokoormiste nomineerimine, talumaade mõõtmine ja hindamine, keelati talupoegade müümine ja piirati kodukariõigust; 1804.a Eestimaal - sama, mis Liivimaal, va talumaade mõõtmine ja hindamine = talupojad jäid küll
*Katariina oli rahvuselt sakslanna, laiendas impeeriumi piire, surus maha rahvarahutusi, reformis põhjalikult riiki. *1775- hakkas venemaal kehtima uus halduskord *Eesti ja liivimaa kubermangud ühendati riia asehaldurkonnaks *Vene sõjalaevastuku baas sai linnaõigused *Tekkisid uued maakonnad: Võrumaa, Viljandimaa, ja Lõuna-Tartumaa *Balti kubermangudele laienesid venemaa aadli omavalitsuste ja linnade seadused *Uued seadused piirasid siinse linnaeliidi privileege *Balti provintsidele laienes vene maksusüsteem *Tähtsamaks riigimaksuks oli pearahamaks(juurde maksid ainult mehed) *Talupojad lootsid rootslaste tagasitulekule Küsimused. * Millistes keeltes anti välja ajakiri ,,Lühhike õppetus" ja kes sellega tegelesid? * Millised eesmärgid olid ajakirja väljaandmisel? * Kus asus vene riigi esimesed trükikoda, kellele see kuulus? * Iseloomusta August Wilhelm huppelit.
Ühisvägi purustas 1410. aastal Grünwaldi küla juures ordu väe. 1411. aastal sõlmiti rahuleping, mille kohaselt Saksa ordu loobus Zemaitijast. Kaotus pani aluse Ordu kiirenevale allakäigule. 3. Leedu unioonis Poolaga ja Rzeczpospolita koosseisus: Leedu-Poola personaalunioon Jagelloonide ajal- Pärast Vytautase surma suurenes Poola mõju Leedus. Toimus Leedu suuraadlike ristimine ja võrdsete privileegide andmine. Poola keel tungis nii Leedumaa kui ka linnaeliidi hulka. Aadel ja linnade ülemkihid pidasid leedu keelt rohkem talupoegalikuks dialektiks. Kazimieras oli Leedu suurvürst aastatel 1440-1492. Leedu suurnikud saavutad uusi õigusi: 1) Vabastamise riigimaksudest, 2) Kohtupidamise õigus oma talupoegade üle, 3) Maa- alad koos talupoegadega. Kujunes välja suurmaavaldajate ehk magnaatide kildkond. Kujunes välja Raada, millel oli nõuandmise funktsioon ja heakskiitev organ. Raada kui ülemkoja kõrvale kujunes 15
annaabi.ee 
