suuresti erinevad. Võttes aluseks A. Maslowi inimeste vajaduste hierarhilise struktuuri, võib väita, et maal elav inimene saab või on sunnitud rahuldama ainult kahte alumist tahku püramiidist, mis tähendab, et maal elava inimese jaoks on tähtsad füsioloogilised vajadused nagu toit, soojus ning turvalisuse vajadus . Selle põhjuseks on esiteks maal elavate inimeste väiksem sissetulek võrreldes linnaelanikega. Teiseks puudub maal klubide, kinode, teatrite olemasolu, mis piirab suurel määral inimeste vaba aja veetmise ning inimestega suhtlemise võimalusi. Linnaelaniku valik vabaajaveetmise võimaluste suhtes on tunduvamalt suurem ja seetõttu saab ta kasutada pakutavaid teenuseid ja suhelda teiste inimestega. Kolmandaks puudub maainimesel soov ja vajadus kujundada oma minapilti läbi kallite riiete ja uhkete
eesrindlike Euroopa linnade kogemus, suudavad nad ratta seljas mõnuga edasi kulgeda ohututel rattateedel. Rohkem õiglust vaestele Kuna rattaliiklus on võrreldamatult odavam kui autoliiklus ja kättesaadav kõigile sissetulekurühmadele, siis on rattateede eelisarendamine õiglasem kui panustamine autoliiklusse. Kogukonnatunne tugevneb Autosõitjad on üksteisest isoleeritud, samas kui rattasõitjad suhtlevad omavahel ning teiste linnaelanikega, mis parandab kogukonna sotsiaalset sidusust. Liiklejate ohutus Autostunud USA linnas Orlandos (uuringu teinud ülikooli kodulinn) suri 2000. aastal liikluses 100 000 elaniku kohta 18,8 inimest aastas, ent rattarohkes Hollandis oli kümme aastat tagasi vastav näitaja vaid 7,5. Vähem ummikuid Iga rattur jätab ühe auto koju. Sel moel vähendavad ratturid ummikuid ning parandavad tegelikult ka autosõitjate liikumisvõimalusi
2. Ühiskond Esialgu oli sumeri linnriigi kõrgeima seisusega preesterkond, hiljem kuningas. Need kaks võisid võimu pärast ka võitlema hakata. Jõukamad mehed, enamjolt sõltumatud talupojad ja käsitöölised, moodustasid kodanikkonna. Kodanikkonnast madalamale jäid rentnikud ja orjad. Orje oli Mesopotaamias vähem kui Egiptuses. Alaline sõjaväge enamjaolt puudus. Kuninga käsul kutsuti kokku võitlusvõimelised mehed (alates ülikutest lõpetades linnaelanikega) ja mindi siis vastavalt kas vallutusretkele või oma linnriiki kaitsma. Suurriigi ajal moodustati alaline elukutseline armee, mis oleks pidevalt toimuvate sõdade puhul alati käepärast võtta. 3. Riiklus/Valitsemine Sumeri linnriiki valitses tavaliselt kuningas , keda peeti jumala asemikuks maa peal. Linnriikide tekkimise alguses valitses kuninga asemel preesterkond. Kuningas oli sõjaväe ülemjuhataja, ülempreester, kõrgeim seadusandja ja kohtumõistja
Tänu tehnoloogiale toimub tootmine, pakkimine, laondus jms kiiremini ja odavamalt. Saab jälgida, kus asuvad kaupa vedavad sõidukid. Tehnoloogia areng on andnud kiiremaid ja paremaid sõidukeid, millega kaupa/inimesi transportida. 4) Poliitiline ja sõjaline mõju. Nii vana, kui on sõda, nii vana on ka logistika. Logistika on olnud sõjanduses kaua strateegilise ja taktikalise planeerimise osa. 5) Sotsiaalne suhtlemine. Kui vanasti suheldi oma küla- või linnaelanikega, siis tänu logistikale on sotsiaalne suhtlus muutunud globaalsemaks. Inimesed saavad lihtsalt ja kiirelt reisida ja suhelda inimestega teises maailma otsast. 6) Ökoloogiaprobleemid ja keskkonnakaitse. Kuna logistika tegeleb ka pakendite tagastamisega, siis on see väga suureks abiks keskkonnakaitsel. Logistika tähtsustamine Tänapäeval peetakse logistikat majanduskasvu võtmefunktsiooniks nii piirkondlikus kui rahvusvahelises ulatuses. 1
Oma sõjavägi ja nõukogu olid tal, ei jäänud Vene vürstidele alla. Passadnik tähtsal kohal, algul nagu vürsti abiline nimetatud Kiievi vürsti poolt määratud. Pärast Novgorodi revolutsiooni hakkas passadnikut veetse valima ja hakkas vürsti abina ka tema tegevust kontrollima. Veetse valis veel tuhatniku, kes oli Novgorodi linna kaitseväe eesotsas ja kaubandusnõukogu eesotsas. Novgorodi vürstide residentsiks Rjuriku linnus, pidid linnast väljas elama. Tüliküsimustes linnaelanikega tavaliselt kaotaja vürst. Poole aasta jooksul esimestest valimistest vahetus 28 vürsti. 1187 põletati Sigtuna ja venelased ütlevad, et viisid Novgorodi Sofia katedraali põhjakülje usteks. 1152-54 Magdeburgi piiskop need teha metalli proovi järgi? Novgorodi toodud hiljem, need ümbermonteeritud , vene mõistes juurde teinud kaunistusi. 1330.aastatel uks Sofia katedraali külge. 1262 venelased sõjakäigu Tartusse ja siit need väravad. Mongolite vallutused Venemaal
annaabi.ee 
