Kõige iseloomulikum madalmaade renessansimotiiv on aga kartuss, mis on enamasti ovaalne kilp, mida ümbritseb nagu rullikeeratud otste ja nurkadega raamistus. Prantsusmaa arhitektuurile on aga omane katuseaknad, mille abil saab eristada Prantsusmaad Itaalia lameda katustega paladzzodest. Internetist uurides Prantsusmaa arhitektuuri kohta, leidsin Chenonceaux'i lossi, mis tõepoolest oleks nagu sillale ehitatud. Saksamaal aga matkiti itaalialikke eeskujusid valitsejate ja aadlike lossides. Linnaelamute ehitamisel jälgiti endiselt gooti traditsioone. Madalmaade skulptoritel tuli peamiselt kaunistada ehitisi ning valmistada hauamonumente. Suurmeister Cornelis Floris'e, kes on eriti tähtis ka arhitektina, skulptuuriteostes on huvitav dekoratiivne ja ornamentaalne külg. Ta oli mõjurikas omapärase keeruka ornamendistiili loojana. Sellesse stiili kuulusid näiteks kartussid, puuviljavanikud, väänlevad vormid, mis meenutasid kõrvalesta jne. Ka Prantsusmaa skulptorite sagedaseks
rühmatoiteliinide väljalülitamine 5 s jooksul. Kaitse rakendumiseks tuleb täita tingimus ZS Ia U0. 8. Rikkesilmuse takistus ZS koosneb siin toiteallika, faasijuhi ja PEN-juhi takistusest. 9. Rikkekoha takistus loetakse nulliks ja voolu võimalikku hargnemist maasse ei arvestata. Takistuse arvutamisel tuleb üldjuhul arvestada nii päri- kui ka vastu- ja nulljärgnevusega aktiiv- ja induktiivtakistusi. 10. Takistuse mõõtmisel kasutatakse näivtakistusmõõturit. Linnaelamute, äri- ja haldushoonete juhistikes on rikkesilmuse takistus 300 m ning maaelamutes ja põllumajanduses 600 m, kusjuures reaktiivkomponendi võib jätta arvestamata. 11. Tööstushoonetes on rikkesilmuse takistus sageli ainult 10 m, milles reaktiivkomponendi osatähtsus on oluline. 12. TN-C-juhistikus ei saa kasutada rikkevoolukaitset, sest kaitsejuht on ühitatud ühega tööjuhtidest (neutraaljuhiga), rikkevoolukaitse aga eeldab eraldi kaitsejuhet. 13
9. Aktimaal-alasti inimkeha kujutamine. Veneetsia kunstnik Tizian lõi vanuil päevil palju aktimaale, nt ,,Urbino Venus". Samuti Giorgione ,,Puhkav Veenus". 10. Tizian tegutses Veneetsias. Veneetsia koolkonna maalikunstnikud-torkab silma dekoratiivne toredus, peegeldab jõukat elulaadi. Võeti kasutusele õlivärvid, mis sobisid Veneetsia niiske kliimaga. 11. Giorgione maal ,,Äike"-kujutab endast juba maastikumaali eelkäijat. Renessanss Madalmaades, Saksamaal ja Eestis 1. Linnaelamute ehitamisel järgiti endiselt gooti traditsioone-majade kõrged vastu tänavat seatud otsaviilud ja ärklid. 2. Kartuss- hoone raidkivist kaunistus. Enamasti ovaalne kilp, mida ümbritseb nagu rullikeeratud otste ja nurkadega raamistus. 3. Tallinnas- renessanss-stiilis fassaad on Mustpeade vennaskonna majal. 4. Tallinnas- renessanss-stiilis tornikiivrid on Tallinna Raekojal ja oli Pühavaimu kiriku tornikiiver. Hooned on küll gooti stiilis, aga tornikiivrid ehitati uuema moe järgi ümber. 5
hilisrenessansi ehk õigemini eel-barokkstiili, mis iseloomustab arhitektuuriraamide suurte joonte piiramatu ja tihti maitsetu detailide kuhjamisega. Saksamaa arhitektuurist üldiselt Renessanss-arhitektuur puudutas Saksamaad väga vähe.Võrreldes Itaaliaga ja Prantsusmaaga jäävad sakslaste saavutused arhitektuuri alal tugevasti tagaplaanile. Iseseisvat, suurejoonelist monumentaalstiili sakslased renessansiajastul kujundada ei suutnud. Linnaelamute ehitamisel jälgiti gooti traditsioone, seda näitavad majade kõrged vastu tänavat seatus otsaviilud ja ärklid. Saksa renessansiarhitektuurile on võõras püüd fassaadi harmoonilisele kujundamisele ja üksikosade täiuslikule tasakaalustamisele. Saksa renessansistiil on rajatud kiviraiduri tööle - hoone üldilme määrab dekoratiivsete elementide rakendamine. Viimane toimub aga tavaliselt väga ebaloogiliselt ja vähese maitsega. Saksa
kokkuleppimine. Maastikuarhitektuur on teadus ja kunstiharu, mis tegeleb maastike plaanipärase kujundamisega. Kui arhitekt kujundab hooneid ja nende siseruume, siis maastikuarhitekt kujundab tellija soovi järgi välisruume. 1. iidset aiakunsti, muistsete aedade rajamisel hakati esteetilistel kaalutlustel maastikupilti sihilikult muutma (seitsme maailmaimehulgas Semiramise rippaiad nn.katusaiad), 2. linnaelamute sisehoovide aiad (pakkusid silmailu ning kaitsesid kõrvetava päikese eest), 3. kloostrite sisehoovid (omamoodi botaanikaaiad), 4. korrapärase põhiplaaniga Itaalia renessanssaed (kasutati lopsakaid taimi, voolavat vett ja kauneid skulptuure), 5.pargid (rangelt geomeetrilise kujundusega või vabakujulise plaaniga), 6. linnahaljastus. 29. Maastike areng läbi ajaloo (kokkuvõte). Peamised arengutrendid Eestis ja mujal maailmas.
annaabi.ee 
