nõudeid.Asenduskodu teenust rahastatakse riigieelarvest. Selle tagab Sotsiaalministeerium maavalitsuste kaudu. 1.4. lapsehoiuteenus Lapsehoiuteenust rahastatakse riiklikest vahenditest ning seatakse tingimused teenuse pakkumisele riigi poolt juhul, kui teenust osutatakse raske või sügava puudega lapse seaduslikule esindajale või seadusejärgsele hooldajale. Lapsehoiuteenusele õigustatud isikule osutatavat lapsehoiuteenust rahastatakse riigieelarvest valla- või linnaeelarvesse eraldatud vahenditest. Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse vahendid eraldatatakse valla- või linnaeelarvesse maavalitsuste kaudu vastavalt kohalikus omavalitsuses elavate raske või sügava puudega laste arvule iga aasta 1.detsembri seisuga. 5 KOV sotsiaaltoetused ja teenused KOV üheks peamiseks ülesandeks hoolekande valdkonnas on kindlustada oma elanikkond
Järsku on välja hüpanud paarsada kandidaati, kellele võiks varsti anda auhinna “Aasta metseen” mitte ainult kultuurivaldkonnas. Tallinna, Eesti pealinna võitmine oma kätesse on iga erakonna unistus. Selleks, et inimesed neid valiks ollakse mõnes erakonnas seisukohal, et on vaja läbi viia suuri projekte, näiteks üheks neist on Tallinna ettevõtlus ameti 72 000 euro eest tellitud kampaania, millega reklaamitakse lastaaedadesse rajatud uusi mänguväljakuid. Tallinna linnaeelarvesse oli “Uus mänguväljak igale lasteaiale” projekti jaoks planeeritud miljon eurot. (Delfi, 2013)Seda prooviti näidata, kui heategevuslikku projekti, mis viidakse läbi Tallinna linnavalituse poolt, kuid tegelikult oli see puhtalt poliitiline projekt ning pealinna raha kulutas tegelikult Keskerakond enda kampaania jaoks. Puhas korruptsioon, sest tegelikult oleks olnud selle raha eest vaja uusi õppevahendeid koolidele ja lasteadadele: õpikuid, töövihikuid ning arvuteid
Hüvitis töölepingu lõpetamisel kajastatakse kuluna töö- ja teenistuslepingu lõpetamise hetkel, sõltumata sellest, millal tegelikult hüvitis välja maksti. 9. TULUDE JA KULUDE PROGNOOS Riigieelarve on ühtlasi valitsuse tulude plaan. Valitsus prognoosib riigieelarves , kui palju peaks riigikassasse raha laekuma, kui palju sellest tuleb kodanike poolt makstavast tulumaksust, kui palju sotsiaalmaksust. Kohaliku omavalitsuse põhiline tululiik on üksikisiku tulumaks. Tulumaksu laekus linnaeelarvesse 2013. aastal 16 626 160 eurot. Põhitegevuse kulud hakkasid kasvama 2011. aastal ja 2012. aasta põhitegevuse kulud olid 2007. aasta tasemel. 2013 aasta põhitegevuse kulud olid 31 tuhat 378 503 eurot, 7,8 % suuremad kui 2007 aastal. 2013 aastal tõusid tunduvalt soojuse- ja elektrikulud seoses tariifide tõusuga. Kohtla-Järve linna eelarve põhitegevuse tulem 2009. aastal tekkepõhises arvestuses oli negatiivne, mis on tingitud likviidsete varade suurenemisest. Kasutamata
Riiklikud ja kohalikud maksud Maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Maksu liigitamisel riiklikuks või kohalikuks maksuks on kriteeriumiks maksu kehtestamise pädevus, mitte muud tunnused (nt maksutulu laekumine riigi- või kohalikku eelarvesse vms). Riiklikud maksud Valla- või linnaeelarvesse laekub: 1) 100% maamaksust. Maamaksumäär on 0,1 kuni 2,5% maa maksustamishinnast aastas. Erandina on põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa maamaksumäär 0,1 kuni 2,0 protsenti maa maksustamishinnast aastas. Maksumäära kehtestab KOV volikogu ühtsena mõlema kategooria kohta hiljemalt maksustamisaasta 31. jaanuariks. Muudetud maksumäära rakendatakse maksustamisaasta algusest. 2) arvestamata TMS 4