Sotsialistlik fordism majanduses ja elamuehituses 9. Muutused linnade sisestruktuuris 1990ndatel aastatel ja hiljem. Muutusi kujundanud tegurid. 9A. Muutused linnade sisestruktuuris 1990ndatel aastatel ja hiljem: 1. Linnaruumide de-industrialiseerumine: tööstuse lahkumine linnadest, elamuehituse vormide mitmekesistamine 2. Linnaruumi konversioon. Algul äripinnad, hiljem jõukuse kasvades elamispinnad ja teenused; 3. Eratranspordi kasv 4. Algul mono-tsentriline linnaareng, hiljem (kaubanduse) äärelinnastumine 5. Erasektori algatused; 6. Ruumi “privatiseerimine”, kitsendused avalikule ruumile 7. Kaubanduse kontsentratsioon ja liikumine äärelinnadesse 9B. Muutusi kujundanud tegurid: Majanduse struktuurimuutused: De-industrialiseerumine, kapitali koondumine kaubandussfääris Liberaalne ühiskonnakultuur; Kartus planeerida 10. Linnaplaneerimise stiilid erinevates majanduslikes olukordades. Linnaplaneerimise
raha raiskamine, sest suurem hoonestustihedus viib palju intensiivsema avaliku ruumi kasutamiseni, mis omakorda toob kaasa täiendavad kulutused hoolekandele ning turvalisuse tagamisele. Teised aga leiavad, et kompaktne linnatüüp on kulude vähendamise aluseks. (Dieleman et al., 1999) Alates 1960-ndatest on Hollandi ametivõimud püüelnud kompaktse linnastumise poliitika poole erinevates vormides, mõistmata alati selle kasulikkust. Kompaktne linnaareng sai Randstadi planeerimise doktriini tõekspidamiseks. Dieleman jt (1999) on Breheny´le (1996) viidates täheldanud, et 1980-ndatel muutis kompaktse linnaarengu poliitika suunda. Peamiseks muutuse põhjuseks oli vanade linnakeskuste allakäik. Esimestena juhtisid sellele probleemile tähelepanu linna valitsusasutused. Hiljem hakati probleemi lahendust koordineerima riiklikult. Selle tagajärjel tuli 1980-ndatel päevakorrale ka kompaktsuse ja detsentraliseerimise vastasseis, mis
26 8. Muutused linnade sisestruktuuris 1990ndatel aastatel ja hiljem. Muutusi kujundanud tegurid. 1. Linnaruumide de-industrialiseerumine: tööstuse lahkumine linnadest, elamuehituse vormide mitmekesistamine 2. linnaruumi konversioon. Algul äripinnad, hiljem jõukuse kasvades elamispinnad ja teenused; 3. Eratranspordi kasv 4. Algul mono-tsentriline linnaareng, hiljem (kaubanduse) äärelinnastumine 5. Erasektori algatused; 6. Ruumi "privatiseerimine", kitsendused avalikule ruumile 7. Kaubanduse kontsentratsioon ja liikumine äärelinnadesse LINNADE SISESTRUKTUURI KUJUNDANUD TEGURID 1990ndatel ja 2000ndatel aastatel 1. Majanduse struktuurimuutused: De-industrialiseerumine, kapitali koondumine kaubandussfääris 2. Liberaalne ühiskonnakultuur; 3. Kartus planeerida 9
kontra varasem suletud ja tööstuse arengust tulenevalt, ebatervislik linnaruum Utopistide funktsionaalse tsoneerimise ideestik • ühiskonna ja sealhulgas ka maakasutuse jaotamine funktsioonide järgi • valgus – õhk – rohelised kopsud elamupiirkonnas ja kogu linnas kui progressi sümbol • avatud linnaruumi idee Æ vaadet ilmestaks loodus ja mitte vabrikuhooned • vastandumine ajaloolise linnaga Æ avatud vabakujuline linn • dünaamiline versus staatiline linnaareng Reformaatorid • tahtsid vabastada linna kaosest reformide kaudu Æ kontrollides linna arengut • sõnastasid ja viisid sisse objektiivsed nõuded linnaehitusele • eesmärgiks oli korrigeerida, mitte muuta ega luua uut ühiskonna korda • ehitati ideaallinnu (olid täiuslikumad kui utopistide ideedele baseeruvad filantroopide poolt rajatud tehaselinnakud) oluliste tehaste lähedusse, et ka töölised saaksid paremini tööjõudu taastoota ja seega rohkem tööd teha