augustil 1969) on eesti ajaloolane, alates 2008. aastast doktor. (6) Põltsam astus Tartu Ülikooli 1987. aastal ja 1992 lõpetas ta selle ajaloo erialal, 1996 sai samas magistrikraadi. Alates 1993. aastast töötab ta Ajaloo Instituudis Tallinnas. 19. juunil 2008 kaitses ta doktoritöö Uus-Pärnu ajaloost 16. sajandil. Tema juhendajaks oli Jüri Kivimäe, oponentideks aga Juhan Kreem ja Enn Küng. (6) Põltsami peamine uurimisvaldkond on Eesti keskaja linnaajalugu, eriti linna argikultuur. Ta on avaldanud ligi paarkümmend artiklit Eesti, samuti Saksamaa ja Austria teadusväljaannetes ning on tegelenud ka keskaja allikate publitseerimisega. (6) Inna Põltsam-Jürjo on alates 2004. aastast abielus ajaloolase Indrek Jürjoga. (6) Mõiste keskaeg võttis 1469. aastal kasutusele paavsti raamatukoguhoidja Giovanni Andrea. Keskaja alguseks loetakse kas aastat 330, kui Rooma uueks pealinnaks sai Konstantinoopol,
kaupmehed. Kuid arengu mõttes oli ülioluline idasuunaline kaubanduse areng. Selle alguseks võib pidada 1159. aastat, kui asutati Lüübeki linn teistkordselt. Edasi kinnitasid saksa kaupmehed kanda Gotlandile, mis sai Balti mere suureks kaubaaidaks ja sealt üha ida poole, kuni 1300. aastaks oli kauplemine Venemaaga igapäevane asi. Kui itaalia kaupmehed võitsid kursi kallastele, kus juba leidus linna tüüpi asundusi, millel oli mõnel juhul seljataga juba tuhat või enam aastat linnaajalugu, ja nad püüdsid rajada enda tarbeks juba urbaniseerunud piirkondades omaette kvartaleid, siis Läänemere idakaldale jõudes leidsid saksa kaupmehed eest maa, kus oli üsna vähe linnu. Seal asusid nad piki kaubateid ise linnu rajama ning nende asulate topograafia ja õiguslik staatus modelleeriti selle järgi, mis oli rajajatele Lüübekist või Soetsist juba tuttav need olid pigem uusasundused kui poliitilised vasall-linnad. Teisel pool Taani väinu - Madalmaad ja Brugge
Miskit veel? Aolinna kontseptsioon – so varane linnaline keskus. Asustus kontsentreeritud, aga teisalt puudub omavalitsus ja struktureeritud ülesehitus. Nt. Birka. Aga tegu siiski rohkem soovunelmaga, kui linnu pole. V. Lang: nt Varbola, Soontagana, Valjala. Samas ükski selline aolinn pole kunagi linnaks arenenud. Erand on Koknese (Väina ääres), Tartu ka. Tvauri: linna arengus 12sajandil Tartus katkestus, ebamäärane kontinuiteet. Korralik materjal vaid Tallinna kohta. Seega Liivimaa linnaajalugu keskajal just Tallinna ja Riia ajalugu. 3 suurt linna: Tallinn, Tartu, Riia. Euros olid need keskmise suurusega linnad. Maksuandmete järgi arvutatud, et Tallinnas võis 1374 olla 5500-6000, 1390 2100 elanikku. Kõikumise põhjus, et pole koostatud võrdsetel printsiipidel. 16saj I pooles alllinnas 5000 elanikku Toompeal 1000, eeslinnas 700. Kokku sajandi keskel ca 7000-8000. Tallinnas Lübecki õigus. 1248 esmamainimine. 1230. aastate alguses oli juba kaupmehed. Umbes sel ajal
on Pärnu. Kahtlemata kohapeal kunagi olid arhiivid, aga need lihtsalt pole säilinud. See tähenda, et väikelinnade ajaloouurimine oleks võimetu. Suurtest linnadest Tartu keskaegne arhiiv on hävinud, kõige vanemad tartu linnaarhiivi säilinud dokumentidest pärinevad 1540. ?aastast. Riia arhiivis pole keskaeg esindatud mitte kõige paremini. Sellega kontrasteerub Tallinna linnaarhiiv, mis on kõige paremini säilinud linnaarhiiv Hansas. Keskaja Liivimaa linnaajalugu on suurel määral Tallinna ajalugu. Tallinna linnaarhiiv muidugi ei ole säilinud tervikuna, aga temas leiduv materjali hulk on piisavalt suur - säilinud rae kirjavahetus ja asjaajamisraamatud. See, milline osa keskaegsest Tallinna Arhiivist oli Saksamaal, millises Tallinnas, oli juhuslik. Sealt omakord jõuti juhuslikult ära viia, nii võis ühe teose 1 osa võis olla Saksamaal, teine osa Venemaal. Al 50.-80. aastateni Lääne-Saksamaal keskaja Tallinna ajalugu uuriti intensiivselt,
annaabi.ee 
