tehniline akt, vaid suure sümboolsusega ürik, mis tähistas uut algust. Tihtipeale tähendas linnaõiguse andmine tõepoolest linna asutamist, tuues kaasa kas senise maa-asula ümberkujundamise või täiesti uue asumi sünni. Sisuliselt linnana toimiva asula elu struktureeris linnaõigus ümber, tugevdades või muutes seniseid arengutendentse. Kahel erineval alusel oleva, erinevatest määratlemisviisidest lähtuva linnaajaloo tulemused ja käsitlused ei tarvitse kattuda. Majanduslikus mõttes olid linnad kui vahetuskaubandusega tegelevad rahvarohked ja komplekssed asulad Ida- Euroopas olemas enne linnaõiguste saamist. Arheoloogiliste leidude põhjal võib öelda, et juba 10. sajandil eksisteeris mere ääres ja jõgede kallastel rida kaubanduskeskusi (näit. Danzig, Praha). Õigusajaloo mõttes toimus massiline linnade asutamine Ida-Euroopas alles ajavahemikus 1150-1350 ning lähtus peamiselt Saksa
Järgmiseks hoonetüübiks on sõrestikhoone, mis on mõnevõrra keerukam kui postkonstruktsioon. Nende hoonete puhul on ka alla pandud neljakandilistest palkidest tehtud raam. Nurkadesse ei ole enam maa sisse surutud poste pandud. Sõrestikhoone edasiarendus on Fachwerk ehk vahvärkhoone. Põhimõtteliselt on see samuti raamkonstruktsioonhoone, kuid vahed ei ole täidetud laudade ega palkidega, vaid tellistega. Väga levinud on need Saksamaa vanades linnades. Pikka aega on linnaajaloo uurijad väitnud, et linnahooned olid 13-14 sajandil valdavalt puidust, kuid ometi on linnade arheoloogilistelt kaevamistelt leitud ka kivihooneid, mida saab dateerida juba 13. sajandisse. Kivihooned on tihtipeale üksikhooned koos väikese eeskojaga. 15.-16. sajandil on Eesti linnades levinud juba teist tüüpi kivihooned, mida nimetatakse dieledornse tüüpi elamuks. Need on sellised tüüpilised kivihooned, mida on Tallinnas säilinud üpriski palju
TÜ õppetegevusse. Nõukogude poolt rajama revolutsiooni muuseumi. Looring selle loomisse ja sai punase pitseri külge.. 1941 sakslaste tulles kuulutati Looring tagaotsitavaks ja vahistati, 1942 algul lasti maha, mis siis, et rida kolleege tema eest välja astusid. Jaan Kross ,,Tabamatu" paralleele. J. Vilmi ja Looringu saatuste uurimine, prototüübiks raamatu uurijale. Mihkel Martna, Mihkel Aitsoo, Looring tegelenud 1905. aastaga. Linnaajaloo uurimine Üpris episoodiliselt baltisaksa historiograafias. Narva ja Tallinna kohta just. Sündis interdistsiplinaarne uurimus Tartu kohta, eesti majandusgeograafia korüfee Edgar Kant, Tartu linnaruumi ja tagamaade seoste väljatoomine. Peeter Tarvel lõi kaasa, kirjutas 18. sajandi käsitluse ja Hans Kruus 19. sjaandist kuni 20. sajandi alguseni. Narva ajalooga tegelesid Arnold Süvalep ja Arnold Soom. Süvalep 1930. aastatel Taani aegse Narva kohta, Soom jätkas aga jäi soiku
Vaatamata sellele ei olnud linnaõiguse andmine kunagi pelgalt tehniline akt, vaid suure sümboolsusega ürik, mis tähistas uut algust. Tihtipeale tähendas linnaõiguse andmine tõepoolest linna asutamist, tuues kaasa kas senise maa-asula ümberkujundamise või täiesti uue asumi sünni. Sisuliselt linnana toimiva asula elu struktureeris linnaõigus ümber, tugevdades või muutes seniseid arengutendentse. Kahel erineval alusel oleva, erinevatest määratlemisviisidest lähtuva linnaajaloo tulemused ja käsitlused ei tarvitse kattuda. Majanduslikus mõttes olid linnad kui vahetuskaubandusega tegelevad rahvarohked ja komplekssed asulad Ida-Euroopas olemas enne linnaõiguste saamist. Arheoloogiliste leidude põhjal võib öelda, et juba 10. sajandil eksisteeris mere ääres ja jõgede kallastel rida kaubanduskeskusi (näit. Danzig, Praha). Õigusajaloo mõttes toimus massiline linnade
annaabi.ee 
