Umbes 140 bp DNA-st keerdub kaks korda ümber histoonse südamiku, ülejäänud DNA on linker-alas. 2 nm diameetriga DNA kaksikahela keerdumisel ümber histoonse oktameeri moodustub 10 nm kromatiinniit. Kromatiinniit moodustab H1 histooni osalusel 30 nm kromatiinkiu. Järgnevalt, nukleosoomne kiud moodustab spiraalse konformatsiooni- solenoidi. On ka mudeleid, mille kohaselt on solenoidi asemel hoopiski dinukleosoomne spiraalne lint. 1989. aasta Pienta mudeli järgi organiseeruvad solenoidid lingudeks. Ling on tõenäolisemalt DNA kõrgemat järku struktuuri põhiühik, eksisteerides kogu rakutsükli vältel nii spermides kui ka diploidsetes tuumades. Kromatiini kokkupakkimisel ja geeniekspressiooni regulatsioonil on olulised nii histoonide atsetüleerimine kui ka fosforüleerimine. Histoonide fosforüleerimise eest vastutab proteiin kinaas. Komosoomide kondenseerumine on seotud selliste valkudega nagu XCAP-C ja XCAP-E. Lisa-ehk B-kromosoomid
ATP nõudlusest tingituna. Haigetel on rakkudes reeglina metsik-tüüp ja mutantne mtDNA segamini. Fenotüübiline muutus on seda suurem, mida rohkem on mutantset mtDNAd. Kloroplastide DNA on rõngasmolekul, mis sisaldab u. 120-160 kb, sõltuvalt taimeliigist. Kodeerib u. 120 valku ja kasutab standardset geneetilist koodi. 8. Eukarüootse kromosoomi struktuur. DNA biheeliks on pakitud nukleosoomide ümber, tekitades "pärlikee", see omakorda on pakitud 30 nm fiibriteks, see omakorda lingudeks, viimane veel eriti kondenseerunud vormiks ning lõpptulemus on metastaasi kromosoom. Kromatiini pakkimine: nukleosoomid koosnevad valgulisest tüvest, millele DNA on keermeliselt ümber keeratud, oktameerne tüvi koosneb iga histooni (H2A, H2B, H3 ja H4) kahest koopiast, 30-nm fiibrid, neis on nukleosoomid pakitud irregulaarse struktuurina või solenoidi struktuuri, H1, viies histoon, on solenoidi sisemuses otseses kontaktis DNAga, nii et iga H1 molekul on assotsieeritud ühe nukleosoomiga
mittetäielikult komplementaarsed ahelad.) 45. Bakterikromosoomi struktuur. Bakteritel asub geneetiline info ühes rõngaskromosoomis, mis asub tsütoplasmas nukleoidis (sest rakul puudub selgelt eristatav tuum). Mõnel bakteril võib olla ka rohkem kui üks kromosoom, ent enamasti on neil siiski üks kaksikahelaline DNA. Nukleoidiala paikneb raku keskel ja seal on kõrge struktureeritus. Kromosoomon erinevateks lingudeks kokku volditud, need omakorda superspiraliseerunud. Üks DNA ahel on kaksikheeliksis roteerunud fikseeritud ahela suhtes kas parema- või vasakusuunaliselt. Positiivne superspiralisatsioon paremasuunaline, tihedam kokkupakitus. Negatiivne ss vaba ahela vasakule roteerumine, ahel rohkem lahti keerdunud. Mida tugevam on negatiivne ss, seda kergemini võivad ahelad üksteisest eralduda. 46. Eukarüootsete kromosoomide koostis ja struktuur.
VAGUS. ● N.VAGUS reguleerib seedenõrede hulka ja sfinkterite lõõgastumist. ● Sfinkterite ahenemine ja fermentide sisalduse regulatsioon toimub sümpaatilise NS vahendusel ● Sümpaatilised närvikiud jõuavad siseelunditeni veresoonte vahendusel. 14 PEENSOOL INTESTINUM TENUE Pikim seedetrakti osa, u 5m torujas elund, mis lingudeks keerdunult paikneb kõhuõõne kesk- ja allosas ning on ümbritsetud jämesoole poolt. ● Peensoole seinas kulgevad vere- ja lümfisooned ning närvid. Toitainete verre ja lümfi imendumise kontaktpinda suurenvavad peensoole sisepinna arvukad kurrud ja hatud. - lingud on eest kaetud suurrasvikuga ● Siin muutub toit lõplikult omastatavateks komponentideks, mis epiteelirakkude kaudu imenduvad
sequences). Intronite olemasolu tõestati esmakordselt imetajate -globiini geeni puhul, vaadeldes DNA ja mRNA vahelisi hübriide elektronmikroskoobis. Hiire -globiini mRNA, mis oli eraldatud tsütoplasmast, hübridiseerus vastavat geeni sisaldava DNA-ga ainult osades piirkondades, moodustades RNA-DNA dupleksi, kusjuures teine DNA ahel selles piirkonnas oli nähtav eraldi väljaulatuva linguna. Vastavaid struktuure nimetatakse R-lingudeks (R-loop). Erinevalt tsütoplasmast eraldatud mRNA-st oli tuumast eraldatud -globiini RNA puhul DNA ja RNA vaheline hübridisatsioon enamasti täielik. Need katsed viitasid sellele, et algsest RNA-st lõigatakse teatud segmendid välja ja seejärel viiakse lõikusejärgne RNA tsütoplasmasse. Intronite sisaldus ja pikkus varieerub geeniti. Intronite pikkus võib varieeruda 50-st nukleotiidist tuhandeteni. -globiini geeni puhul on leitud kaks intronit, mis eraldavad üksteisest kolme eksoni
sequences). Intronite olemasolu tõestati esmakordselt imetajate -globiini geeni puhul, vaadeldes DNA ja mRNA vahelisi hübriide elektronmikroskoobis. Hiire -globiini mRNA, mis oli eraldatud tsütoplasmast, hübridiseerus vastavat geeni sisaldava DNA-ga ainult osades piirkondades, moodustades RNA-DNA dupleksi, kusjuures teine DNA ahel selles piirkonnas oli nähtav eraldi väljaulatuva linguna. Vastavaid struktuure nimetatakse R-lingudeks (R-loop). Erinevalt tsütoplasmast eraldatud mRNA-st oli tuumast eraldatud -globiini RNA puhul DNA ja RNA vaheline hübridisatsioon enamasti täielik. Need katsed viitasid sellele, et algsest RNA-st lõigatakse teatud segmendid välja ja seejärel viiakse lõikusejärgne RNA tsütoplasmasse. Intronite sisaldus ja pikkus varieerub geeniti. Intronite pikkus võib varieeruda 50-st nukleotiidist tuhandeteni. -globiini geeni puhul on leitud kaks intronit, mis eraldavad üksteisest kolme eksoni
annaabi.ee 
