Automaatika elementide ja süsteemide karakteristikud. Neid jaotatakse vastavalt tööreziimidele: 1) Staatilised karakteristikud kirjeldavad staatilisi reziime ja näitavad kuidas sõltub väljundsignaal sisendsignaalist staatilises süsteemis. Neid võib ette anda võrrandi abil, tabeli abil, graafikute abil. a) XV=K* XS XV=C* XS2 b) XS 0 2 3 4 XV 0 4 6 8 c) Mittelineaarne Piiratud lineaarsusega AB lineaarne osa Järsult mittelineaarne Kui elemendil on lineaarne karakteristik siis nimetatakse seda lineaarseks elemendiks. Kui automaatika süsteem koosneb ainult lineaarsetest elementidest, siis on see süsteem lineaarne süsteem. Lineaarse süsteemi jaoks on välja töötatud arvutusmeetodid ja neid on küllaltki lihtne arvutada. Kui süsteemis on kasvõi üks mittelineaarne element, siis sellist süsteemi nimetatakse mittelineaarseks süsteemiks
Automaatika elementide ja süsteemide karakteristikud. Neid jaotatakse vastavalt tööreziimidele: 1) Staatilised karakteristikud kirjeldavad staatilisi reziime ja näitavad kuidas sõltub väljundsignaal sisendsignaalist staatilises süsteemis. Neid võib ette anda võrrandi abil, tabeli abil, graafikute abil. a) XV=K* XS XV=C* XS2 b) XS 0 2 3 4 XV 0 4 6 8 c) Mittelineaarne Piiratud lineaarsusega AB lineaarne osa Järsult mittelineaarne Kui elemendil on lineaarne karakteristik siis nimetatakse seda lineaarseks elemendiks. Kui automaatika süsteem koosneb ainult lineaarsetest elementidest, siis on see süsteem lineaarne süsteem. Lineaarse süsteemi jaoks on välja töötatud arvutusmeetodid ja neid on küllaltki lihtne arvutada. Kui süsteemis on kasvõi üks mittelineaarne element, siis sellist süsteemi nimetatakse mittelineaarseks süsteemiks
Laserdioodide tööpõhimõte on mõneti sarnane valgusdioodidega kuid nad sisaldavad veel optilise tagasiside tekitamiseks optilist resonaatorit. Laserdioodi valgus on koherentne tänu sellele omadusele on kaabli sisesed peegeldused täpsemad ja väiksemate signaali kadudega. Vastuvõtu poolel see on valgussignaali muundamiseks elektriliseks kasutatakse optrone. Kasutatava optroni tüüp sõltub edastava signaali iseloomust dioodoptronid on hea lineaarsusega kuid väikese ülekande teguriga(sobib analoonsignaalide korral). Enamlevinud on transistoroptronid kuna neil on suurem ülekande tegur ja naad on piisavalt kiired.
Joonis 2.1). Täituriga üksus Energiaallikas Kontroller Täitur Ülekanne Juhitav süsteem Joonis 2.1. Täiturist, energiaallikast ja ülekandest koosnev süsteem Täituritel on täita tähtis osa süsteemi stabiilsuse tagamisel. Süsteem on stabiilne, kui süsteemi väljund järgib sisendilt tulevat käsku teatud lineaarsusega. Tihtipeale esineb igas süsteemi töös häiringuid, mis võivad süsteemi tasakaalust välja viia ning põhjustada sellega kogu süsteemi ebastabiilse talitluse. Seepärast on väga oluline tajurite abil saada tagasisidet süsteemi oleku kohta ning sellele vastavalt täiturmehhanisme juhtida. 2.1. Täiturmehhanismide klassifikatsioon Täiturmehhanisme võib liigitada energialiigi järgi, millega nad töötavad. Nendeks on
Tavaliselt ei piisa anduri jõust reguleerimisseadme tööle panemiseks ja tuleb kasutada võimendit. Regulaatori väljundastmeks on tihti võimsusvõimendi, mille väljundsignaal on palju suurem kui sisendsignaal. Kuid võimas võimendi toob endaga kaasa ka mõningaid probleeme. Võimendi karakteristikute juhuslik muutus teeb kogu regulaatori karakteristiku ebapüsivaks (juhuslikud mürad võimendatakse üles). Kogu süsteemi lineaarsus on määratud võimendi lineaarsusega. Suurima võimsusega võimendid kipuvad olema mittelineaarsed (releed). Tagasiside võimaldab need raskused ületada ja stabiliseerida automaatreguleerimissüsteemi tööd. Sobivalt valitud tagasisidega on võimalik kogu süsteemile anda vajalikud dünaamilised omadused. Peale selle surub tagasiside maha võimendis tekkinud juhuslikud mürad. Automaatreguleerimissüsteemides esineb tavaliselt mitu tagasiside ahelat. Väline e. põhitagasiside sulgeb süsteemi
annaabi.ee 
