Joonis 6.3 Õõneslati seinapaksuse mõju lati aktiivtakistusele. Alumiiniumlatt, pikkus 1000 m, sagedus 50 Hz. Võrrandi (6.3) lahendamisel on lisaks pinnaefektile vaja arvestada ka lati alalisvoolutakistuse sõltuvust temperatuurist. Selleks võib tegeliku eksponentsiaalse sõltuvuse piisava täpsusega asendada lineaarsega (vt jn 6.4). Kui temperatuuril 1 on teada juhimaterjali eritakistus 1 , siis avaldub takistuse sõltuvus temperatuurist 1 l r r1 . (6.7) 1 S 1 Avaldises (6.7) on Celsiuse nullkraadist vasakule jääva argumendilõigu väärtused vasele 234...242 C ja alumiiniumile 236 C .
materjali vastupanu raugeb teatud normaalpinge ja nihkepinge kriitilise kombinatsiooni korral. Purunemine toimub, kui nihkepinge saavutab teatud taseme f, mis on funktsioon normaalpingest. 13 Tavapäraste geotehnika probleemide puhul ei ole normaalpingete muutus eriti suur ning seepärast saab üldjuhul kõverjoonelise funktsiooni asendada lineaarsega, nagu seda tegi juba Coulomb. kus c on nidusus ja sisehõõrde nurk.Seda sõltuvust nimetatakse Mohr- Coulomb tugevustingimuseks. Kuna veeküllastatud pinnases hõõre tekib ainult teradevahelise efektiivsurve tõttu, siis peab tingimuse väljendama kujul c ja on pinnase tugevusparameetrid, mis leitakse eksperimentaalselt. Nende määramine on geotehnika üks keskseid probleeme
avaldatava surve arvutamiseks. Paljudest tugevusteooriatest on pinnase tugevuse olemuse kirjeldamiseks sobivaim Mohri teooria, mille järgi materjali vastupanu raugeb teatud normaalpinge ja nihkepinge kriitilise kombinatsiooni korral. Purunemine toimub kui nihkepinge saavutab teatud taseme f, mis on funktsioon normaalpingest: f = f(s ) . Tavapäraste geotehnika probleemide puhul ei ole normaalpingete muutus eriti suur ning seepärast saab üldjuhul kõverjoonelise funktsiooni asendada lineaarsega, nagu seda tegi juba Coulomb. f =c+ tan , kus c on nidusus ja sisehõõrde nurk. Seda sõltuvust nimetatakse Mohr-Coulomb tugevustingimuseks. Kuna veeküllastatud pinnases hõõre tekib ainult teradevahelise efektiivsurve tõttu, siis peabtingimuse väljendama kujul: f = c+( - u) tan . c ja on pinnase tugevusparameetrid, mis leitakse eksperimentaalselt nende usaldusväärsusest sõltub ehitise töökindlus ja ökonoomsus. Tugevusparameetrite
uurimusi Eesti pinnaste Poisson'i teguri määramiseks ei ole tehtud. läbimõõdu muutumist d või pinnase mahu muutust V. Nende abil saab f Muidugi vib kasutada pinnase deformeeritavuse iseloomustamiseks lineaarsega, nagu seda tegi juba Coulomb. , arvutada vastavad suhtelised deformatsioonid (pinged) z, x ja V. Teimi kus c on nidusus ja sisehõõrde nurk. Seda sõltuvust nimetatakse Mohr- elastsusmooduli ja Poisson'i teguri krval ka teisi elastsusteoorist tuntud tulemused kantakse graafikule. Selle graafiku esimeselt osalt, kus nimetatud
tugevusteooriatest on pinnase tugevuse olemuse kirjeldamiseks sobivaim Mohri teooria, mille järgi materjali vastupanu raugeb teatud normaalpinge ja nihkepinge kriitilise kombinatsiooni korral. Purunemine toimub kui nihkepinge saavutab teatud taseme f, mis on funktsioon normaalpingest. f = f() (5.1) Tavapäraste geotehnika probleemide puhul ei ole normaalpingete muutus eriti suur ning seepärast saab üldjuhul kõverjoonelise funktsiooni asendada lineaarsega, nagu seda tegi juba Coulomb. f = c + tan (5.2) kus c on nidusus ja sisehõõrde nurk. 29 Seda sõltuvust nimetatakse Mohr-Coulomb tugevustingimuseks. Kuna veeküllastatud pinnases hõõre tekib ainult teradevahelise efektiivsurve tõttu, siis peab tingimuse väljendama kujul f = c + ( - u) tan (5.3)
1) Graafiliselt on see esitatud joonisel 5.1 f = () f = c + tan c Joonis 5.1 Mohri-Coulomb`i tugevustingimus Tavapäraste geotehnika probleemide puhul ei ole normaalpingete muutus eriti suur ning seepärast saab üldjuhul kõverjoonelise funktsiooni asendada lineaarsega, nagu seda tegi juba Coulomb. f = c + tan (5.2) kus c on nidusus ja sisehõõrde nurk. Seda sõltuvust nimetatakse Mohr-Coulomb tugevustingimuseks. Kuna veeküllastatud pinnases hõõre tekib ainult teradevahelise efektiivsurve tõttu, siis peab tingimuse väljendama kujul
annaabi.ee 
