RHODOSE KOLOSS Rhodose saar ( kr. K. "rooside saar") asub Väike-Aasia edelaranniku lähedal. Esimesena kirjutas Rhodose ajaloost kreeka filosoof Zenon ( ca.355-262 e. Kr.). Rhodose suurim teene ajaloo ees on see, et suurte kultuurikeskuste, nagu Ateena ja Efesos, langusperioodil sai temast teaduse ja kultuurisaavutuste keskpunkt. Koos Pergamoniga oli ta hellenismi ajastul klassikaliste traditsioonide taassünni keskuseks. Kuulsaim Rhodose skulptorite seas oli Lysippose õpilane, Lindosest pärit Chares. Tema valmistatud Heliose kuju püstitati Rhodose linna sadamasse ning see läks edaspidi ajalukku kuuenda maailmaimena Rhodose kolossi nime all. Kolossiks nimetasid kreeklased esialgu raidkujusid, mis olid üle elusuuruse. Hiljem hakati nii nimetama tõepoolest hiiglaslikke kujusid. Kuju valmistamist kirjeldas Philon. Algul oli Chares "valanud ja paika pannud kolossi jalad". Seejärel valanud ülejäänud kehaosad "ühendades need nendega, mis juba seisid". Kuju kasvas
kaks kvadriiga hobust, Mausolose ja Artemisia raidkujud, arvukalt teisi skulptuure. Tema edu tipuks oli 14 kunagi mausoleumi kaunistanud reljeefplaadi leidmine. · Mausoleumil oli isegi nii suur kuulsus, et vanad roomlased hakkasid selle sõnaga tähistama kõiki suurejoonelisi haudehitisi. Rhodose koloss · Rhodose saar asub Väike-Aasia edelaranniku lähedal. · Rhodose skulptorite seas oli Lysippose õpilane, Lindosest pärit Chares. Tema valmistatud Heliose kuju püstitati Rhodose linna sadamasse ning see läks edaspidi ajalukku kuuenda maailmaimena Rhodose kolossi nime all. · Kolossiks nimetasid kreeklased esialgu raidkujusid, mis olid üle elusuuruse. Hiljem hakati nii nimetama hiiglaslikke kujusid. · Algul oli Chares valanud ja paika pannud kolossi jalad. Seejärel valanud ülejäänud kehaosad ühendades need nendega, mis juba seisis
RHODOSE KOLOSS Rhodose saar ( kr. K. "rooside saar") asub Väike-Aasia edelaranniku lähedal. Esimesena kirjutas Rhodose ajaloost kreeka filosoof Zenon ( ca.355-262 e. Kr.). Rhodose suurim teene ajaloo ees on see, et suurte kultuurikeskuste, nagu Ateena ja Efesos, langusperioodil sai temast teaduse ja kultuurisaavutuste keskpunkt. Koos Pergamoniga oli ta hellenismi ajastul klassikaliste traditsioonide taassünni keskuseks. Kuulsaim Rhodose skulptorite seas oli Lysippose õpilane, Lindosest pärit Chares. Tema valmistatud Heliose kuju püstitati Rhodose linna sadamasse ning see läks edaspidi ajalukku kuuenda maailmaimena Rhodose kolossi nime all. Kolossiks nimetasid kreeklased esialgu raidkujusid, mis olid üle elusuuruse. Hiljem hakati nii nimetama tõepoolest hiiglaslikke kujusid. Kuju valmistamist kirjeldas Philon. Algul oli Chares "valanud ja paika pannud kolossi jalad". Seejärel valanud ülejäänud kehaosad "ühendades need nendega, mis juba seisid". Kuju kasvas
meelitasid kohale kuuldused. Siit kandsid nad üle Kreekamaa Mausolose suurejoonelise hauamonumendi kuulsuse. Artemisia suri enne mausoleumi kaunistuste valmimist. Kuid imetlusväärne töö, mis tema mehe nime surematuks muutis, elas veel üle viiekümne inimpõlve. Mälestused sellest elavad praegugi. Rhodose koloss Kümnete antiikautorite poolt ülistatud Rhodose skulptorite seas oli kuulsaim Lysippose õpilane, Lindosest pärit Chares. Tema figuurid ruumiliseks, see tähendab igast küljest vaadeldavaks. Erinevalt enamikest kreeka kujureist, kes marmorskulptuure lõid, töötas Lysippos pronksitehnikas. Ta oli tuntud ka gigantsete, üle kümne meetri kõrguste kujude valmistajana. Lysippos oli Apellese ja Deinokratese sõber ja Aleksander Suure õuekunstnik. Loomulikult oli ta tellimustega üle koormatud. Seetõttu olid tema õpilastel avarad võimalused praktiseerimiseks ja nad said hea kooli
annaabi.ee 
