munetakse päeva esimesel poolel. Hautamiseks ettenähtud munad ei või nakkusohu tõttu jääda kanalasse seisma. Juba munade korjamise ajal tuleb haudeks sobivad munad panna eraldi ning viia pooleteise tunni jooksul desinfitseerimisele. Kanade, kalkunite, vuttide ja pärlkanade mune kogutakse pesakastidest või puuripatareidest soojal aastaajal vähemalt iga 2 tunni tagant, hane- ja pardimune iga tunni tagant. Külmal aastaajal (mitteköetavates lindlates) tuleb kana- ja kalkunimune korjata iga poole tunni tagant, kuid hane- ja pardimune soovitavalt kohe pärast munemist. Haudemunade tootmisel- käsitsemisel tuleb hoolitseda selle eest, et haudemunad ei kaotaks enne haudesse asetamist liigselt vett. Munade pakkematerjali (munareste, pappkaste) ei tohi hoida liiga kuivas ruumis, kuna üleliia ärakuivanuna absorbeerib pakend vett munadest Loode areneb temperatuuril 27...43 ºC. Esimestel hautamistundidel võib loode
hautamist. Tibud hautatakse välja haudeaparaadis ehk inkubaatoris. Kaasaegsed inkubaatorid mahutavad 45-65 tuhat muna. · Lindudel puudub diafragma, mis eraldatakse rinnaõõnt keha õõnest. · Lindudel on väljaarenenud ainult vasakpoolne munasari. Isaslindudel on seemnesarjad paarilised. · Lindudel puuduvad higinäärmed- järelikult on temperatuuri regulatsiooni puudulik, seepärast peab lindlates olema sobiv temperatuur. Kui õhutemperatuur on madal, kasutavad linnud söödaenergiat soojusproduktsiooniks ja halveneb söödaväärindus. Nahanäärmetest on lindudel paarispäranibunääre, mis toodab vedelat rasu. Seda on vaja sulgede määrimiseks. · Kuulmismeel on väga hästi arenenud lindudel puudub väliskõrv. On kõrva ava, mida katavad suled. Sisekõrvas on 3 kuulmeluukesed asemel 1. · nägemine- valguse käes ja päeval on nägemine väga hea
Munade hea viljastatuse tagab: – üks kukk 10…15 munakana kohta – üks kukk 9…10 lihakana kohta. Haudemune korjatakse hommikupoolikul, sest enamus munadest munetakse päeva esimesel poolel. Munad desinfitseeritakse: – formaliiniga gaasitamine – Virocid – Virkon S. Kanade, kalkunite, vuttide ja pärlkanade mune kogutakse pesakastidest või puuripatareidest soojal aastaajal vähemalt iga 2 tunni tagant, hane- ja pardimune iga tunni tagant. Külmal aastaajal (mitteköetavates lindlates) tuleb kana- ja kalkunimune korjata iga poole tunni tagant, kuid hane- ja pardimune soovitavalt kohe pärast munemist. Haudemunade säilitamine Haudemunade vananedes pikeneb hautamise kestus (korrelatsioonikoefitsient 0,84) ja alaneb tibude kooruvus. Muna kaotab läbi pooride aurumise tõttu vett ning muna mass väheneb selle tagajärjel keskmiselt 0,2% ööpäevas. Muna pikaaegsel säilitamisel tema erikaal väheneb, munavalge tiheneb vee aurustumise ja osalise difundeerumise tõttu rebusse.
ja paistavad teiste põllumajanduslindude seas silma hea isu poolest. Söötade valikul tuleks võimaluse piires vältida suure toorkiusisaldusega söötasid, kuid kui neis leidub küllaldaselt valku, vitamiine või teisi olulisi toitaineid, siis ei tarvitse neist loobuda. Pidamine Parte võib pidada mitmesugustes tingimustes: sügavallapanul, rest- või võrkpõrandatel, puurides või suvel ka väljas kergehitistes. Suurtes pardifarmides peetakse parte lindlates, 115 mida kutsutakse ka partlateks. Tavaliselt on lindlad raudbetoonkonstruktsioonidest, puidust või erinevatest tehismaterjalidest. Eestis ehitatud lindlad partide pidamiseks on raudbetoonkonstruktsioonidega ning mõõtmetega: laius 12 ja pikkus 72 m. Lindlad on akendeta, et oleks parem reguleerida valguspäeva pikkust. Materjal ja konstruktsioon lindla ehitamisel pole tähtis, peaasi et lindla oleks soojustatud, puhas ja hästi ventileeritav. Iseloomustus
üks kukk 9…10 lihakana kohta. Haudemune korjatakse hommikupoolikul, sest enamus munadest munetakse päeva esimesel poolel. Munad desinfitseeritakse: formaliiniga gaasitamine Virocid Virkon S. Kanade, kalkunite, vuttide ja pärlkanade mune kogutakse pesakastidest või puuripatareidest soojal aastaajal vähemalt iga 2 tunni tagant, hane- ja pardimune iga tunni tagant. Külmal aastaajal (mitteköetavates lindlates) tuleb kana- ja kalkunimune korjata iga poole tunni tagant, kuid hane- ja pardimune soovitavalt kohe pärast munemist. Haudemunade säilitamine Haudemunade vananedes pikeneb hautamise kestus (korrelatsioonikoefitsient 0,84) ja alaneb tibude kooruvus. Muna kaotab läbi pooride aurumise tõttu vett ning muna mass väheneb selle tagajärjel keskmiselt 0,2% ööpäevas. Muna pikaaegsel säilitamisel tema erikaal väheneb, munavalge tiheneb vee aurustumise ja osalise difundeerumise tõttu rebusse.
lähima asula purgimissõlme või puhastada farmi juures asuvas põhipuhastis. Farmide reoveepuhastina tuleks eelistada ekstensiivsemaid puhasteid: õhustatava esimese astmega biotiike või pinnaspuhasteid. Kui hüdrogeoloogilised tingimused seda ei võimalda, võiks kasutada biofiltreid, mis taluvad suuri hüdraulilise ja reostuskoormuse kõikumisi. Piimafarmi reovesi tuleks esmalt segada vooluühtlustajas olmereoveega ja juhtida biopuhastisse. Sigalates ja lindlates kasutatakse enamasti vedelsõnnikutehnoloogiat ja tekkiv reovesi suunatakse vedelsõnniku hulka. Kus võimalik, tuleb olmereovesi koguda eraldi. Tihti suurendab reovee hulka lauda ümbrusest kanalisatsiooni kaudu kogutav sademetevesi. Talu ja tootmishoonete ümbrus tuleks planeerida nii, et puhas sademevesi hoonete katustelt ning platsidelt valguks neid ümbritsevatele haljasaladele ja imbuks seal pinnasesse. 11.3 Reoveesette kasutamine põllumajanduses
annaabi.ee 
