Seda oli ka arvata, sest piletid olid välja müüdud ning nende saamisega tekkis raskusi. Kohale oli tulnud üllatavalt palju noori, mis selgelt näitab Alenderi loomingu kestvat mõju järgnevatele põlvkondadele. Esitamiseks oli välja valitud kakskümmend kaks pala Urmas Alenderi loomingust. Laule juhatasid sisse helikaadrid Tartu Raadio 1994-da aasta saatest ,,Laulud, mis mind on loonud". Üks meeldejäävamaid sissejuhatusi oli laulule ,,Solaarne". Lindistusel rääkis Alender, et esinedes Varjudega koolipidudel, tulid enne kontserdi lõppu lava ette tihti tüdrukud, kes küsisid just seda laulu. See oli laul, mida ta neile alati laulis. Kontserdil esitas seda laulu Taavi Peterson. Minu arvates oli ta tabanud selle laulu olemuse ning kõige olulisemalt tähenduse Alenderile. Peterson esitas veel kolm laulu: ,,Inimese loom", ,,Üksikutele" ning ,,Mereigatsus". Kuigi Peterson on tuntud kui omapärane ning huvitava isiksusega laulja, siis
lindistas ta ,,The Blues Are Brewin'", laulu, mida ta esitas oma esimeses ja viimases suurema osalemisega filmis ,,New Orleans", kus ta mängis teenjannat. Järgmise nelja aasta jooksul lindistas ta mitmeid hitte, sealhulgas ,,Guilty", ,,There Is No Greater Love", ,,Deep Song", ,,Weep No More", ,,Girls Were Made to Take Care of Boys", ,,My Man", ,,I Loves You Porgy" , ,,Ain't Nobody's Business If I Do", ,,Keeps on Rainin", ,,You're my Thrill" ja ,,Crazy He Calls Me". Oma viimasel lindistusel 1950. aastal lindistas ta kaks laulu, ,,This is Heaven to Me" ning tema enda kirjutatud ,,God Bless The Child". 16. mail 1947. aastal arreteeriti Holiday narkootikumide ning retseptiravimite omamise eest. Ta mõisteti süüdi ning saadeti Aldersoni föderaalvangide laagrisse Lääne-Virginias. Ta on öelnud, et ta ei laulnud Aldersonis nootigi, isegi kui inimesed seda soovisid.
aasta lõpus lindistas Jimmy oma esimese sooloplaadi. Ise lindistas, ise mängis ka kõiki pille, välja arvatud trummid, ise oli helirezissöör ja isegi laulis. Kuid edu see plaat ei saavutanud. 1966. aastal sõitis teine kuulus stuudiokitarrist Big Jim Sullivan koos Tom Jones'iga kontsertreisile ja Jimmy sai sellest ainult tööd juurde. Mida kõike küll ei pidanud ta tegema: muusikalõigud reklaamide jaoks, filmifonogrammid, estraadi-, dzäss- ja rahvaorkestrid. Ühel lindistusel küsis tuttav viiuldaja ja uuris ega Jimmy pole mõnikord proovinud poognaga mängida? Jimmy prooviski ja kuuendal, kõige jämedamal keelel tuli välja tõeline elektriline ,,kummitus". Aga esimene, peenike keel tekitas südantlõhestava vingumise. Kitarri krihvid on teatavasti sirged ja seepärast on poognaga võimalik mängida ainult kahel äärmisel keelel. Kui aga Jimmy tõmbas poognaga üle kõigi keelte, tulid võimendist ennekuulmatud helid
Saate pealkiri tähendab umbkaudu “M oondog’i” tantsupidu.) Rockmuusika sünnil oli mitmeid eeldusi. Nii tegi kitarr läbi tormilise arengu. Kõigepealt tuli Charlie Christian mõttele asetada oma kitarri külge väike mikrofon, et ta mäng oleks paremini kuulda. Veidi hiljem ehitas Les Paul aga juba õõnsa kõlakastita, täispuidust elektrikitarri sellisena, nagu me seda tänapäeval tunneme. Les Pauli ideid on muusikailmas veelgi toiminud. Katsetades lindistusel mitmekordse pealemänguga, tuli ta mõttele konstrueerida mitmerealine magnetofon. Esimene 16 realine salvestussüsteem valmiski 60-ndail aastail Les Pauli stuudios Engelwoodis, USA-s. Umbes samal ajal hakati vinüülmaterjalist tootma heliplaate. Muusika levikule aitas kaasa elektroonika tormiline areng. R ock’n’rolli algp eriood i vaieldam atu valitseja oli Fats Domino. Tema pisut külmetunud kõlaga madalat häält püüdsid matkida paljud tolleaegsed moelauljad.
Kuum ainsa mittesoomla- sena end “sisse murdnud” Soome džässiajaloo plaadile “Soumalaisen jazzin kultaiset vuodet 2”, kus ta koos J. Vuormaa ansambliga esitab ka eelmainitud kontserdil kavas olnud tuntud džässistandardi “All Of Me”. Antud fakt on eriti tähelepanuväärne seetõttu, et soomlased on otsustanud selle salvestuse oma antoloogiasse valida hoolimata äärmiselt viletsast helikva- liteedist. See viitab otseselt sellele, et nende džässi arenguloos on sellel lindistusel vägagi oluline koht. Tänu sellele on ka meil üks oluline helijälg rohkem, otsustamaks oma kõrvaga tolle aja muusikute taseme üle. See on ka ainus säilinud helijälg B. Kuuma/ Kuno Lareni 275 mängust. Eesti džässmuusikud viibisid Soomes väga lühikest aega, oktoobrist 1943 veebruarini 1944, aga sinna jäetud jäljed osutusid sügavamaks, kui oleks osanud oodata. Enamik neist lahkus Soomest 1944. aasta veebruaris, valdavalt Rootsi, kus osa leidis uue kodumaa, osale osutus