........................ 5 Eelajalugu kuni aastani 1945.................................................................................. 5 Elektrooniline muusika alates 1945........................................................................7 Pariis ja konkreetne muusika.................................................................................. 7 Köln ja elektrooniline muusika................................................................................ 8 Ameerika Ühendriigid ja lindimuusika....................................................................9 Kanada ja elektrooniliste klahvpillide areng.........................................................10 Arvutimuusika...................................................................................................... 10 Kokkuvõte............................................................................................................. 12 Kasutatud kirjandus.................................................................
kaasa ei loe ja mängib 8 pulsilöögi pikkusega muusikapala, milles dünaamika valjeneb ja vaibub. Samuti võib muuta fraaside pikkusi (8 löögi asemel 4, 6, 12, 16 jne). 4 · Lapsed valivad endale ühe liigutuse või liikumise ja hakkavad selle suurust muutma väiksemast suuremaks või vastupidi. (nt käte ringid). Seda harjutust sobib teha nii vaikuses, kui koos muusikaga (hääleimprovisatsioonid, salmid, lindimuusika). · Rühm seisab ringis. Lepitakse kokku liigutuste muutmise suund- suurenemine (cresc.) või vähenemine (dimin). Crescendo: Esimene laps näitab liigutuse ette. Iga järgmine peab sama liigutust suurendama. Diminuendo puhul vastupidi liigutust hakatakse vähendama. Rütmiliseks liikumiseks võib nimetada ka saateostinaatode mängimist kehal ehk mängimist kehapillil. Mäng kehapillil tähendab oma keha instrumendina kasutamist, tuues sellel välja mitmekesiseid
muusikalise semiootikaga. Berio avardas muusikalist keelt kolmel tasandil: 1)verbaalsel tasandil (tekstiga vokaalteosed); 2)mitteverbaalse kommunikatsiooni tähenduses (tekstita); 3)lavakeele sissetoomisega muusikasse (lavastatud heliteosed), nt. ,,Opus Number Zoo" (1952)esinejad loomakostüümides ja maskides. Loomeprintsiipi nimetatakse teaduse vooluks ehk sisemonoloogi kui kirjandusliku tehnika lõi Joyce, kelle tekste Berio kasutastuntuim elektrooniline lindimuusika ,,Thema (Ommagio a Joyce)" (1958). Vokaalmuusika Kõige innovaatilisemad teosed: tema vokaalsete ekperimentide peajoon on uutmoodi tekstikasutus (Berio võtab sõnad lahti häälikuteks, mida ta kasutab iseseisvate muusikaliste elementide ja struktuurikomponentidena). Häälikukasutusel tugines Luciano Rahvusvahelise Foneetikaassotsiatsiooni loodud foneetilisele tähestikule, mis koonseb nn. kardinaalvokaalides,
Performance'id ja häppeningid üks esimesi, kes jakkas neid tegema. Näiteks "lecture of nothing". Tema teostes ei ole selget piiri performance'i ja ettekande vahel. Näiteks teoses "Water music" tuleb pianistil peale klaverimängu teha palju muud: kallata vett kaussi, puhuda vilet jms. Tegevus on teatraliseeritud. Kõige radikaalsem teos 4.33. täiuslikku vaikust polegi olemas. Steve Reich Minimalismi teerajajaid ja olulisimaid esindajaid. Esimestes teostes kasutas lindimuusika võtteid. Kleepis makilindid kokku, nii et lint liikus korraga kahel pool. Pani need korraga mängima. Nii kordus üks ja sama materjal. Siis viis ta lindid sünkroonist välja. Nii avastas ta faasinihke tehnika. Näiteks "Violin phase". Teos on viiukile ja kolmele samaaegsele salvestisele. Siis mängib sama, aga tuleb varem sisse. 1980ndatel loobub ülinapist temaatilisest materjalist. Teosed muutuvad pikemaks, koosseisud suuremaks. Näiteks teos "Different Trains". Teos räägib holokausti
annaabi.ee 
