tänaseni (Helme, 2016). Linavabrik 19. Sajandi teisel poolel oli Abja tuntud rikaste talude ja linakasvatuse poolest. Vabrik ehitati 1914 aastal ja selle rajajaks oli Mats Kissa (Lisa 8). Kissa lasi endale ehitada ka Inseneri lossi, mis oli väga luksuslik (Lisa 27). See valmis aastatel 1922–1924. Nõukogude okupatsiooni saabudes tõsteti Mats Kissa oma perega Inseneri lossist välja. Inseneri Lossist sai linavabriku klubi, kus korraldati üritusi ning vabriku tööliste koosviibimisi (Kuningas, 2012). Esialgselt kandis vabrik nime Halliste linavabrik, hilisemalt aga Abja linavabrik. Linakasvatus tõi Mulgimaale rikkuse ja Abja Toorlinavabrik aitas sellele kõvasti kaasa (Kultuurimälestiste riiklik register, 2017). Kuna linavabrik oli ainus suur tööstusettevõte Mulgimaal ja Tsaari-Venemaa esimene sooja vee leotusega linavabrik
Tööstus Achengis toodetakse telliseid, ning elektri- ja muid seadmeid. Töödeldakse puitu. On ka tekstiilitööstus. Kohalikust toorainest toodetakse õlut, ja linatooteid. 1950ndate lõpust on olemas ka väikesemastaabiline metallurgiatööstus. Enamik ettevõtteid on integreeritud Harbini tööstusse. Linnas on üle 300 tööstusettevõtte. Riigiettevõtete erastamise tõttu on palju töölisi koondatud. 1996. aastal olid riikliku suhkru- ja linavabriku endised töölised kuude kaupa koos perekondadega rahata. Kesksügise Draakonipaadi festivali linn rahanappuse tõttu ei finantseerinud. Töölised tungisid töökodadesse ja suhkruladudesse, et saada toitu ja riideid. Sealjuures laulsid nad "[[Internatsionaal]i", mille hiinakeelsete sõnade järgi kõik asjad kuuluvad töölistele. Uueks aastaks oli neli kuud raha saamata. Meeleheitel vanemad töölised heitsid koidikul raudteerööbastele, lootes rongi alla jääda
põllumajandusliku ühingu presidendiks valitud 13 korda) Peale nende hoonete on Lahmuse mõisa hoonetest tänaseks säilinud veel vesiveski, juustumaja, sepikoda, sammastega hobusetall, kõrts(eravalduses), sigala, laut. Lahmuse mõisa vesiveski ehitus jääb aastatesse 1846-1857. Täiskeldriga hoone on ehitatud maakivimüüridele, kasutatav on ka katusealune kogu ulatuses. Algselt töötas veski põhiliselt linavabriku ja villavabrikuna. Praegustes veskiruumides oli saekaater. Mõisa loomade tarbeks oli turbiini peal loomajahu jahvatuskivi. Praeguses rohujahu veskiruumis oli aurukatel, mida köeti puudega ja mis andis veevaesel ajal jõu kogu veskile. Katla tööshoidmine oli vaevarikas sest kütteks kulus päevas 4-5 tm puid. Lahmuse mõisal on väga võimsalt olnud keldreid. Võib öelda, et iga hoone all ja ka õuemuru all on keldrid. Hoonete all olevad keldrid on kasutusel praegugi.
1838 Õpetatud Eesti Seltsi (ÕES) asutamine. Volmaris (Valmiera) asutati kihelkonnakooliõpetajate seminar (Cimze seminar, a-st 1839 1849 Valgas). 1841, Pühajärve sõda. september Ilmus Eduard Ahrensi eesti keele grammatika, millest sai alguse meie praegune 1843 kirjaviis. 1849 Nikolai l kinnitas Liivimaa uue talurahvaseaduse; talusid sai hakata ostma päriseks. 1851 Narva linavabriku asutamine. 1853 Eesti Loodusuurijate Seltsi asutamine. 1854–55 Inglise-Prantsuse laevastik Eesti vetes seoses Krimmi sõjaga. Aleksander II kinnitas Eestimaa uue talurahvaseaduse; ka Põhja-Eestis sai hakata 1856 talusid päriseks ostma. Rahvusliku ärkamise aeg (1857–80) Eesti järjepideva ajakirjanduse algus (Perno Postimees); Kreenholmi Manufaktuuri 1857 asutamine. 1857–61 „Kalevipoja” ilmumine ÕES-i toimetistes
annaabi.ee 
