valjemaks, mõjub film hoopis teistmoodi. Ning kui nüüd hoolega jälgida, sulandub muusika filmi tegevusega nii hästi kokku, et kohati on raske tähele panna muusikat, sest see on niivõrd hästi ,,ära maskeeritud". Just see on asi, mille nimel pingutavad paljud filmidele muusikat kirjutavad heliloojad. Sest kes tahaks vaadata filmi, millel ei olegi meisterlikult kokku segatud muusika ja stsenaarium. Ühesõnaga on film ilma muusikata küllaltki igav vaadata ja just see muudab linateosed eriti nauditavaks ning põnevaks. Henri Allik
Filmimuusika Filmimuusika on filmi sündmustikku illustreeriv heliline element, mille eesmärk on vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. See ülesanne oli muusikal juba ammu enne filmikaamera leiutamist kõlades mitmesuguste mee etenduste taustana. Filmi helindamine on keeruline protsess. Filmi helipilt koosneb neljast põhikomponendist: kõne, tausta, heliefektid ja taustamuusika. Kõik helid salvestatakse kõigepealt magnetlintidele, seejärel monteeritakse kõne, taustahelid ja muusika filmilindi järgi selliselt, et iga heli oleks seal, kus see vajalik on. Lõikudesse, kus heli ei vajata, monteeritakse tühi lint. Siis hakatakse neid kokku salvestama. Filmi helindamise eest vastutab helirezissöör koos oma meeskonnaga. Helioperaator on see, kes salvestab võtteplatsil kõne ja taustahelid. Tihtilugu on filmimuusika seotud sellega, et mingi osa mõne filmi muusikast söövitab end mu teadvusse, mis on sel...
aastal Eesti Humanitaarinstituudi kirjandusteooria ja semiootika eriala ning Eesti Kunstiakadeemias maalikunsti. Filmi alal on ta iseõppija. Aastal 2000 asutas ta filmitootmisfirma Suhkur Film. Alates 2005. aastast töötab ta rezissöörina Kuukulgur Filmis, kus on teinud arvukalt reklaamklippe. 2000. aastate keskpaigas lõi ta produktsioonifirma Homeless Bob Production, mille alt on ilmunud Õunpuu "Sügisball" ja "Püha Tõnu kiusamine", Rainer Sarneti "Idioot" jm linateosed. Auhinnad filmile ,,Sügisball": 2007. aastal 64. Veneetsia rahvusvahelise filmifestivali (Itaalia) programmi Horisondid peaauhind 2007. aastal Thessaloniki rahvusvahelise filmifestivali (Kreeka) võistlusprogrammis parima rezissööri auhind 2007. aastal Bratislava rahvusvahelise filmifestivali (Slovakkia) võistlusprogrammis parima rezissööri auhind 11. Tallinna Pimedate Ööde filmifestivali võistlusprogrammis ja Eesti täispikkade filmide võistlusprogrammis
justnimelt mitte eiratud, vaid arvestatud kirjaniku visiooniga, sest 1962. aasta tõlgendusele on Vladimir Nabokov ise käsikirja kirjutanud. Originaaltekstiga on arvestanud mõlemad rezissöörid. Ning kes julgeks väita, et "Lolita" filmid pole iseseisvad kunstiteosed? Romaaniga kõrvutades justnimelt seda nad on. Filmidel on oma elu ja oma väärtus. Nii romaan kui filmid jutustavad meile oma visiooni Lolita ja Humberti saatusest. Nii mõneski mõttes täiendavad linateosed ja raamat teineteist. See, et üht ja sama lugu on võimalik jutustada väga erinevate meediumite abil, tugevdab neid suuri narratiive, mille najal meie maailmamõistmine üleüldse püsib. Seda mõtet ning ettekande lõppu sobivad illustreerima suurepäraselt Humberti viimased laused Vladimir Nabokovi romaani lõpus "...Mõtlen nüüd ammu väljasurnud loomadele ja inglitele, tuhmumatute värvide ja prohvetlike sonettide saladusele, otsin pääsu kunstis. Üksnes niisugust surematust me ju