1. Taevaskoja Suur-Taevaskoja 24m kõrgune liivakivisein, Väike-Taevaskoja liivakivipaljand. Emaläte, Neitsikoobas. Lonni, matkarajad 150a vanuses ürgmetsas. 2. Akste LK ala, metsakuklased, tuhatkond pesa, 2m kõrgused 3. Piusa koobastiku LK-ala. Koopad tekkisid 1922 klaasliiva käsitsi kaevandamise tulemusel. Kõrgus 5-6m. Ligi 3000 nahkhiire talvitusala. Külastuskeskus. 4. Mooste mõisakompleks üks hooneterikkamaid Eestis. Fototurismikeskus, Põhikool, Linakoda, Külalistemaja. 5. Värska Setomaa keskus, Tsäimaja, Seto Talurahvamuuseum. Võru maakond 1. Haanja Suur-Munamägi, vaatetorn, all pood, kohvik 2. Rõuge ürgorg Tuntuim org on Ööbikuorg, 7 järve, Rõuge Suurjärv, oru nõlval külastuskeskus ja vaatetorn. 3. Urvaste Püha Urbanuse kirik, Urvaste ürgorg, linnamägi, Tamme-Lauri Tamm (8,2m), ka eesti endiselt 10kroonisel. Contra kodukoht. 4. Antsla väikelinn, mis on kuulus tänu Hauka laadale
liikluslinnak. Suvel on muuseumiõu vabaõhuteatri ja kontsertide päralt. Mooste mõis Mooste järve kaldal laiub Nolckenite suguvõsa poolt rajatud Mooste mõis, mis on Eesti üks hooneterikkamaid terviklikult säilinud mõisaid. Sajanditaguse mõisakompleksi uhkuseks peahoone kõrval on dekooririkas kõrvalhoonete kompleks, väravad, müür ja kellatorn. Mooste väärtus ei seisne ainult hoonetes siin tegutsevad Veskiteater, Linakoda ning toimuvad mitmed põnevad festivalid. Enamik hoonetest on ehitatud maakivist ning kaunistatud tellistega, mille abil on loodud keerukaid 3 mustreid. Hoonetest pilkupüüdvamad on valitsejamaja, viinavabrik, sepikoda, tall, laut jne. Äramainimist väärivad ka arvukad väravaehitised ning mõisa piirdemüüri nurgatornina kujundatud kellatorn, mis on inspireeritud keskaegsest kindlusearhitektuurist
laste mänguväljak, piknikuplats, Vigurivända rada ja liikluslinnak. Suvel on muuseumiõu vabaõhuteatri ja kontsertide päralt. 1.2 Mooste mõis Mooste järve kaldal laiub Nolckenite suguvõsa poolt rajatud Mooste mõis, mis on Eesti üks hooneterikkamaid terviklikult säilinud mõisaid. Sajanditaguse mõisakompleksi uhkuseks peahoone kõrval on dekooririkas kõrvalhoonete kompleks, väravad, müür ja kellatorn. Mooste väärtus ei seisne ainult hoonetes siin tegutsevad Veskiteater, Linakoda ning toimuvad mitmed põnevad festivalid. Enamik hoonetest on ehitatud maakivist ning kaunistatud tellistega, mille abil on loodud keerukaid mustreid. Hoonetest pilkupüüdvamad on valitsejamaja, viinavabrik, sepikoda, tall, laut jne. Äramainimist väärivad ka arvukad 4 väravaehitised ning mõisa piirdemüüri nurgatornina kujundatud kellatorn, mis on
koos viinakeldri ja muude lähemate hoonetega. Ringmüüriga piiratud majanduskompleksi kuuluvad valitsejamaja, sõidutall-tõllakuur, karjalaut, sealaut, tööhobuste tall, vankrikuur, puutöökoda, sepikoda, väravaehitised ja baroksete sepistega kellatorn. Praegusel ajaks on Mooste vald omandanud enamiku Mooste mõisa kõrvalhoonetest. Tänu sellele leiavad ka kõrvahooned järjest rohkem kasutust. Värskelt renoveeritud endisesse mõisa puutöökotta on rajatud Mooste Linakoda ja Mooste Mõisa Külalistemaja. Endises mõisa veskis avati Mooste Veskiteater ning valitsejamajas tegutseb Mooste KülalisStuudio. 4 Mõisas asuv kool Mooste kooli asutamisaastaks loetakse aastat 1766. kui see alustas kõigepealt mõisakoolina, kus koolmeister oli mõisa moonal, kelle nimi ei ole teada. 1881.a. avati Moostes nn "saksa ja vene kool", kus said tarkust paarkümmend poisslast. Aastast 1920 alustas kool tööd mõisa peahoone ruumides 25-30 õpilasega