kaitseks kohtusse nii kodus kui ka välisriigis viibides. Vastavalt lapse õiguste konventsioonile on see õigus ka alla 18-aastasel noorel. Peamine ausa õigusemõistmise printsiip on seaduslik e. korrakohane protsess. Selle järgi peab kohus olema sõltumatu seadusandlikust ja täidesaatvast võimust, arvestama kohtuotsuse langetamisel igakülgset asjassepuutuvat inffi ning riigi rahvusvahelisi ja siseriiklikke juriidilisi kohustusi. Korrakohases protsessis kehtib seaduse ülimuslikkus. St, et menetluse ja otsustamise käigus alluvad kõik osapooled võrdselt seadusele. Ilma seaduseta ei saa kedagi süüdi tunnistada ega karistada. Kohtumenetlus e. seadusega kindlaks määratud kord, kuidas kohus vaidlusi lahendab ja otsuseid teeb, omab üldisi jooni, mis kehtivad iga kohtuvaidluse puhul ja igas õigusriigis (seaduse ülimuslikkus, kõigi osaliste võrdväärne kohtlemine ja kohtu erapooletus). On olemas ka erijooni, oleneb ainult sellest, kas tegu on
Vastus: Põhiseaduse täiendamise seadusel peaks olema põhiseadusega võrdne õigusjõud, sest see teeb põhiseadust palju paindlikumaks ja kohanemisvõimelisemaks. Põhiseaduse täiendamise seadus korrigeerib põhiseadust ja on samas täiesti samaselt võetav kui põhiseadus ise. Põhiseaduse täiendamise seadust kutsutakse isegi kolmandaks põhiseaduslikuks aktiks. Põhiseaduse ja põhiseaduse täiendamise seaduse vahel on udupeen vahe. 6. EL-i õiguse ülimuslikkus tähendab eelkõige kohaldamise ülimuslikkust? Selgita, mida see tähendab? Vastus: Euroopa Liidu ülimuslikkuseks peetakse seda, et kui Euroopa Liit kohandab midagi, olgu selleks määrus või muu, siis kehtib see kõigis riikides. Kohaldamise ülimuslikkust saaks vältida, kui püüda põhiseadust tulenevalt PSTS- st tõlgendada võimalikult vastavalt Euroopa Liidu õigusele. 7. EL-i õiguse ülimuslikkus tähendab eelkõige kohaldamise ülimuslikkust. Kui
2) õigused selgelt piiritletud 3) põhjuslik seos ülevõtmata jätmise ja tekkinud kahju vahel (isikud ei oleks kahju kannatanud kui direktiiv oleks üle võetud) Brasserie du pecheur kaasus- Saksamaal öllepuhtuse nõuded väga piiratud konkreetsetest materjalidest joogid. Prantsusmaa ölletootja väitel niisugused reeglid seadusevastased. Kohus ütleb: ka vahetu õigusmõju korral tuleb hüvitada kahju. EL ÕIGUSE ÜLIMUSLIKKUS EL õiguse ülimuslikkus- ei ole aluslepingutes otseselt kirjas, et EL õigus on ülimuslik. Kuigi Lissaboni lepinguga tehti teatud väike märkus deklaratsiooni näol. Euroopa Kohus tuletas ülimuslikkuse põhimõtte van Gend en Loosi (rv õiguse õiguskord) ja Costa vs ENEL lahendiga. Costa vs ENEL kaasus- Itaalia riiklik elektrienergiaettevõte, Itaalia riik natsionaliseeris elektriettevõtted, ühe taolise ettevõtte aktsionär Costa pöördus kohtusse. Lisaks õiglusele
raamidesse, mida Ann Peters on nimetanud kompenseerivaks konstitutsionalismiks. Petersi väitel sunnib õiguse üleilmastumine riike küll loobuma põhiseaduslikkuse järelevalvest, kuid viimased ei jää seetõttu millestki ilma, sest õiguse riigisisesest kontrollist hoidumine kompenseeritakse neile õiguskaitsega rahvusvahelisel tasandil.*4 Kompenseeriva konstitutsionalismi idee pakub õigustuse rahvusvahelise õiguse absoluutsele ülimuslikkusele riigisisese õiguse suhtes. Absoluutne ülimuslikkus kujutab endast (allutatud) õiguskorra avatuse äärmuslikku vormi, mis väljendub ülimusliku õiguskorra A normide tingimusteta eelistamises õiguskorra B normidele. Isegi juhul, kuid vastuollu satuvad A madalaimad ja B kõrgeimad normid, jäetakse viimased rakendamata. Just nõnda – kõikehõlmava ja piiramatuna – tõlgendab Euroopa Kohus Euroopa Liidu õiguse ülimuslik- kust.*5 Liikmesriikide kohtud pole üldiselt olnud valmis nii kaugele minema. Itaalia, Saksamaa, Poola,
kujunenud poliitiline süsteem, mis kaitses sõja võitnud riikide (eelkõige Prantsusmaa ja Suurbritannia) huve. Seda süsteemi iseloomustasid: uute riikide teke Ida- ja kesk- Euroopas (ka Eesti), vanade impeeriumiute (Austria- Ungari, Tsaari-Venemaa, Saksa Keisririik) kadumine; Poola koridori ja demilitariseeritud tsooni olemasolu. 3. Demokraatia- valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. 4. Diktatuur- autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. See on mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. 5. Autoritarism- riigi või organisatsiooni valitsemise vorm, kus võimul olijad otsustavad valitsetavate küsimuste üle ilma, et need, kelle üle valitsetakse saaksid oma arvamust avaldada. 6
annaabi.ee 
