Toitub sademetest või sügavamal asuvatest survelistest põhjavee kihtidest, filtratsioonimoodul 0-1meeter ööpäevas, soosetete õhukätte sattudes lagunemine jätkub ja filtratsioonimoodul nõrgeneb, pruun, üldreeglina joogiks ei kasutata. 76. *mereliivadega seotud põhjaveekiht- oluline rannikupiirkondades, võidakse kasutada üksikutes taludes. Liigsel kasutamisel võib merevesi sisse tulla. 77. *limnoglatsiaalne põhjaveekiht - jääpaisjärve setete põhjaveekiht, liivad, savid, põhjavesi seotud liivadega, savid veepidemeks, filtratsioonimoodul 2-3meetrit ööpäevas. Oluline veepidemena, kaitseb alumisi kihte reostuse eest. 78. *fluvioglatsiaalsete setete põhjaveekiht - jääjõesetted, kruus ja liiv, natuke ka savi, täidavad vanu vagumusi, paksus ~100meetrit. Eestis on nendega seotud suured veehaarded. Tartu Meltsiveski veehareall kruusad,
filtratsioonimooduli omadused erinevad, pinnase omadused väga erisugused - betoonist killustikuni, vesi paikneb ja käitub etteaimamatult, seotud palju prügilatega, joogiks ei kasutata. Soosetete põhjaveekiht-seotud rabade, madalsoodega, harvem lammisooga. Toitub sademetest või sügavamal asuvatest survelistest põhjavee kihtidest. Mereliivadega seotud põhjaveekiht-oluline rannikupiirkondades, võidakse kasutada üksikutes taludes. Limnoglatsiaalne põhjaveekiht-jääpaisjärve setete põhjaveekiht, liivad, savid veepidemeks. Oluline veepidemena, kaitseb alumisi kihte reostuse eest.ka Fluvioglatsiaalsete setete põhjaveekiht-jääjõesetted, kruus ja liiv, natuke ka savi, täidavad vanu vagusi, paksus. Eestis on nendega seotud suured veehaarded. Glatsiaalsete setetega seotud põhjaveekiht-moreenist savi rändrahnudeni, savid on veepidemeks. Moreeni puhul veeandlus väike
Erinevalt tavalistest jõeorgudest ei arvesta need sageli nüüdisreljeefi kallakust. Mõhn Liivast ja kruusast koosnev liustiku sulamisveetekkeline positiivne pinnavorm, enamasti ümara põhiplaaniga. Jagunevad: Fluvioglatsiaalne e. fluviomõhn Koosnevad valdavalt horisontaalkihilistest aleuriitidest ja on kujunenud liuskujääst. Laed on tasasemad ja nõlvad järsemad. Limnoglatsiaalne e. limnomõhn Koosneb jämedateralistest setetest ning on tõenäoliselt kujunenud lõhederohkem jääserva ja irdjääpangaste vahelistes avalõhedes valdavalt vooluveelistes tingimustes. Segamõhn Enim levinud Eestis on küngasmõhn (ümarja põhijoonisega), leidub ka lavamõhnasid. Jääjärvede kuhjetasandikud On iseloomulikud vaid MadalEestile (Võrtsjärve, Peipsi madalik). On kujunenud kestvalt eksisteerinud suurte hilis
Ladestu (inglise system) on ladekonnast järgmine väiksem kronostratigraafiline üksus, mis jaotatakse ladestikeks. Ladestu on kivimkompleks, mis on tekkinud ajastu jooksul. Näiteks Ordoviitsiumi ajastul (488...443 Ma) tekkinud kivimkiht moodustab Ordoviitsiumi ladestu. Maa ajalugu on alates Proterosoikumi algusest kuni tänaseni jagatud ajastuteks, millel on ülemaailmselt kokkulepitud nimed. 8. Mis on viirsavi? (teke ja levimus Eestis) Jääjärvetekkeline (limnoglatsiaalne) pinnakatte sete. Kvaternaari kihis. Viirsavi- liustikuesistes jääjärvedes settinud varvidest(varv on seisva veega veekogus ühe aasta jooksul settinud settekiht) koosnev sete. Levimus: Lääne-Eesti (Pärnu ja Kasari jõgikonnas) ja saartel. 9. Mis on glatsiokarst? Termokarst ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide(alasside) kujunemine.
annaabi.ee 
