Puuviljad 1. Seemneviljalised · Õunad · Pirnid · Aiva (güdoonia) · Pihlakas 2. Luuviljalised · Ploom · Kreek · Kirss · Murel e. Maguskirss · Aprikoos · Nektariin · Virsik 3. Tsitruselised puuviljad · Apelsin · Nabaapelsin · Mandariinid · Kumkvaat (kääbusapelsin) · Klementine · Greipfruut · Verigreip · Sidrun · Laim · Limkvaat ehk kääbussidrun · Pomelo · Sweetie (greip+pomelo) · Pomerants e. Mõruapelsin · Ugli ·
2.6 LIME Kodumaa on Lõuna-Aasia troopiline piirkond, eriti Malaisia. Tänapäeval kasvatatakse Indias, Egiptuses, Sri Lankal, Keenias jt. Tavalisest sidrunist mahlasemad, aromaatsemad ja sageli seemneteta. Viljaliha on väga hapu, rikas kaaliumi-, kaltsiumi-, ja fosforiühendite, aromaatsete õlide ja C-vitamiini (30mg%) poolest. Säilivad halvemini kui sidrunid. Sobivad eriti hästi liha, kala toitude juurde, salatite ja kokteilide koostisesse. 2.7 LIMKUATS Kääbussidrun ehk limkvaat on saadud eriti külmaõrna limeti ristamisel külmakindla kääbusapelsiniga (kumkvaadiga). Viljad on õhukese kollakas-rohelise söödava koorega. Sisu on helekollane, mahlaks, mõrkjashapu, kuid siiski küllalt maitsev. Sisaldab rohkelt mineraalaineid ja C-vitamiini. Nad ei talu järske temperatuuri kõikumisi ega muljumist. Säilivad lühiajaliselt +10 C temperatuuril 90 % relatiivse õhuniiskuse juures. Tükeldatud
Salak Teatakse ka nime all ussi vili, mis tuleneb vilja soomuselisest kestast. Kreemjas viljaliha on jaotatud neljaks osaks. Suur pruun kivi ei ole söödav. Viljaliha on kõvem ning vähem mahlasem kui litil ja on õuna maistega. Kuigi paks koor kaitseb vilja, kuivab viljaliha sellegi poolest väga kiiresti, seega tuleks söögiks tarvitada võimalikult ruttu. Süüakse kooritult, lisatakse ka puuviljasalatitele, või vaniljejäätisega. Limkuats Kääbussidrun ehk limkvaat on saadud eriti külmaõrna limeti ristamisel külmakindla kääbusapelsiniga (kumkvaadiga). Tänapäeval viljeldakse kõikjal troopilistes ja subtroopilistes piirkondades. Nad kasvavad kõrgetel rohkete asteldega põõsastel. Viljad on õhukese kollakas- rohelise söödava koorega. Sisu on helekollane, mahlaks, mõrkjashapu, kuid siiski küllalt maitsev. Sisaldab rohkelt mineraalaineid ja C-vitamiini. Neid eksporditakse oktoobrist kuni aprillini peamiselt Iisraelist ja Lõuna-Aafrikast
Tavalisest sidrunist mahlasemad, aromaatsemad ja sageli seemneteta. Viljaliha on väga hapu, rikas kaaliumi-, kaltsiumi-, ja fosforiühendite, aromaatsete õlide ja C-vitamiini (30mg%) poolest. Säilivad halvemini kui sidrunid. Kasutamine: laim sobib kookide, jäätise, sorbeti, troopiliste kokteilide aga samuti kala, ubade, juurviljasuppide ja kastmete valmistamiseks. Sobivad eriti hästi liha, kala toitude juurde, salatite ja kokteilide koostisesse. Limkuats Kääbussidrun ehk limkvaat on saadud eriti külmaõrna limeti ristamisel külmakindla kääbusapelsiniga (kumkvaadiga). Tänapäeval viljeldakse kõikjal troopilistes ja subtroopilistes piirkondades. Viljad on õhukese kollakas-rohelise söödava koorega. Sisu on helekollane, mahlaks, mõrkjashapu, kuid siiski küllalt maitsev. Sisaldab rohkelt mineraalaineid ja C- vitamiini. Nad ei talu järske temperatuuri kõikumisi ega muljumist.
Tavalisest sidrunist mahlasemad, aromaatsemad ja sageli seemneteta. Viljaliha on väga hapu, rikas kaaliumi-, kaltsiumi-, ja fosforiühendite, aromaatsete õlide ja C-vitamiini (30mg%) poolest. Säilivad halvemini kui sidrunid. Kasutamine: laim sobib kookide, jäätise, sorbeti, troopiliste kokteilide aga samuti kala, ubade, juurviljasuppide ja kastmete valmistamiseks. Sobivad eriti hästi liha, kala toitude juurde, salatite ja kokteilide koostisesse. Limkuats Kääbussidrun ehk limkvaat on saadud eriti külmaõrna limeti ristamisel külmakindla kääbusapelsiniga (kumkvaadiga). Tänapäeval viljeldakse kõikjal troopilistes ja subtroopilistes piirkondades. Viljad on õhukese kollakas-rohelise söödava koorega. Sisu on helekollane, mahlaks, mõrkjashapu, kuid siiski küllalt maitsev. Sisaldab rohkelt mineraalaineid ja C- vitamiini. Nad ei talu järske temperatuuri kõikumisi ega muljumist.
(greibi, apelsini ja tangeriini hübriid, 400...600g, ümmargune, paksu koorega, kollakaspruun). Mandariine kui jõuluvilju tuuakse tavaliselt sisse novembrist jaanuarini. Sidrunid erinevalt eelmistest sisaldavad vähe suhkrut kuni 5% ja palju happeid kuni 7%. C-vitamiini sisaldavad 50...90 mg 100 g kohta. Vili on munakujuline, koor kollane. Laimid ehk limetid on sidrunist veidi väiksemad ja ümaramad. Koor on roheline ja maitse mõrkjashapu. Kääbussidrun ehk limkvaat on samuti mõrkjashapu maitsega. Sidrunid ja laimid on suurepärased ravivahendid rahvameditsiinis. Greip ehk greipfruut on apelsinist suurem. Vili on kollase koorega, aromaatne, hapuka ja kergelt mõrkja maitsega, väga vitamiinirikas ja toniseeriva toimega. Pomelo on kõige suurem tsitruseline kuni 1 kg. Välimuselt meenutab greipi, kuid on ühest otsast peenenev, nagu pirn. Koor on väga paks. Viljaliha on tihedam ja magusam kui greibil. 30