Pärast laekuri vabastamist andis Duke maja Paul de Limbougile. Vara kirjeldab 1434 aasta dokumendid ,,une des plus gräns et pluss spacieuse do nostre dite ville de Bourges (üks suur ja kõige avaram linn Bourgesis). Maja iseloomustab sobiv lause nagu: und es seigneurs de nostre sang et lignage (on toimunud ülemkoja meie vere ja põlvnemisliini mööda). 24 Sisukord: 1. Sissejuhatus 3.Vennad Limbourgid (eluolu ja lühikokkuvõte) 5. Perekonna päritolu. 6. Kuulsaim töö: ,,Tres riches heures du Duc de Berry". 7.Kes oli Patroon ja kuidas värviti. 8. Teine kuulsaim töö :"Kalender". 10. ,,Mai" iseloomustus. 12. Limbourgide töö :"Piibel". 14. ,,Raamat tundi" (pilt) 15. ,,Raamat tundi" 17. Pildid kalendrist. 20. Limbourgide elu.
Giotto di Bondone (1266/1276 1337). Seinamaalide meister. Pilt. Giotto di Bondone. "Püha Frantsiskus ajab välja deemonid Arezzo linnast." Inimese kujutis on looduslähedane, tõetruu. Maastik/ruum tinglikum. Ruumilisus saavutatud figuuride asetusega üksteise taha. MINIATUURMAAL Kuni 14. saj.'ni taust tasapinnaline, figuuridel valgusvari. 14. saj. teisel poolel lisandub maastikulise fooni kujutamine. Tuntumad maalijad olid vennad Limbourgid. Pilt. (Vennad Limbourgid.) "Juuni". Miniatuur Berry hertsogi palveraamat. Miniatuurmaalidel olustikustseenid ning rikkalikud maastiku ja arhitektuurikujutised. Kordamisküsimused 1. Millal tekkis Gooti stiil? Mille järgi sai nime? 2. Arhitektuuri tunnused (põhiplaan ja sisemus). 3. Arhitektuuri tunnused (fassaadil). 4. Kirjelda Gooti skulptuuri (TABEL!). 5. Kirjelda Gooti miniatuurmaali. 6. Kirjelda Gooti seinamaali. 7. Gooti stiili kaks kõige tüüpilisemat tunnust. 8
Tähtsaimad tiibaltarite meistrid Saksamaal olid RODE ja NOTKE. Nad on jälje jätnud ka Eestisse: Rode ehitas tiibaltari Niguliste kirikusse ja Notke Pühavaimu kirikusse kappaltari. Notke skulptuuridest on kuulsaim "Püha Jüri" Stockholmis. Kuulus tiibaltarite meister oli ka VEIT STOSS. Tema kuulsaimad tiibaltarid asuvad Krakowis MAARJA KIRIKUS ja Bamburgis, mis on kaunistatud puureljeefidega. Levis ka MINIATUURKUNST, mille tähtsaimateks kunstnikeks olid vennad Limbourgid. Nende tähtsaimaks teoseks on Berry Hertsogi "Tundideraamat", mis on ka miniatuurkunsti esiteoseks. Võeti kasutusele tahvelmaalid, mida pole siiski väga palju säilinud. Tekkis 2 suurt koolkonda: FIRENZE ja SIENA. Firenze tähtsaimaks kunstnikuks oli GIOTTO. Tema õpetaja CIMABUE hakkas esimesena tahvelmaale valmistama, kuid neist pole ühtegi säilinud. GIOTTO töödest on säilinud seinamaal ASSISI PÜHA FRANCISCUSE KIRIKUS ja ARENA KABELI SEINAMAALID PADOVAS. Siena
Münsteri kirik, Saksamaalt levib tellise ehitis Baltikumi. Riia toomkirik. KUJUTAV KUNST: kõige olulisem skulptuur, kõige kuulsamad on Reimsi katedraali skulptuurid. Saksamaa: värvitud puu skulptuur, kasutatakse altarite kaunistamiseks. Tiibaltar ehk kappaltar- sinine punane kuldne. Lüübek: altarite töökojad, Hermen Rode töökoda- Niguliste kiriku altar+ kõik tallinna kappaltarid seal tehtud. FRESKO:GIOTTO di Bondone- freskomeister. Miniatuurmaal: Vennad Limbourgid nt: inimese kujutamine ei ole nii moonutatud. Kõrgemaks kunstiks peeti vitraazi. KESKAEG EESTIS: 13.saj- romaaniaeg. 16.saj algus Gooti. Arhitektuur: paekivist P-Eestis, tellis L- Eestis. I meistrid läänest( Pariisi gootika lihtsustatud variant) KIRIKUD: Kodakirikud: 1) Valjala( romaani-gooti) 13.saj- kõige vanem. 2)Karja(Saaremaa) Muhu, Ridala(14.saj) 3)Kesk-Eesti kolmelöövilised( Koeru, Ambla) 4) Pühavaimu (Tallinn; ainuke säilinud
Maalitud kujutised olid tihti väga ebaproportsionaalsed ja elukauged. Üks kuulsaimaid kunstnikke, kes freskomaali elulisemaks üritas muuta, oli Giotto, kelle tööd sarnanesid juba veidi renessansiaegsele kunstile. Ta rõhus oma piltides reaalsusele, kujutas kõike ruumiliselt ja loogiliselt poose ja ilmeid igapäevasemalt. Jätkuvalt oli oluline ka miniatuurmaal. Munkadelt siirdus pühade tekstide kirjutamine ja illustreerimine ilmalike meistrite kätte. Neist kuulsaimad olid vennad Limbourgid, kelle põhitööks kujunes Berry hertsogi palveraamat. Gootika väljendus ka selleaegsete inimeste rõivastuses, kus domineerisid kõrged ja peened vormid, teravad tipud jne. Sellest ajast peale algas prantsuse moe ülemvõim Lääne-Euroopas.
MAALIKUNST: Suurte akendega gooti kirikutes jäi vähe ruumi seinamaalile. Ainult Itaalias jätkati freskode maalimist. Kujutati saledaid, pikkadesse riietesse rõivastatud figuure. Uuenduse maalikunsti tõi itaalia kunstnik GIOTTO DI BONDONE (1266/67-1337). Inimesi maalides andis neile valguse ja varju abil ümarust, tausta maalimisel püüdles ruumilisuse poole. Gootika tõi uuenduse ka miniatuurmaali. Munkadelt siirdus see ala ilmalikele kunstnikele. Tuntuimad raamatumaalijad olid vennad LIMBOURGID, kes töötasid Barry hertsogi teenistuses ja maalisid talle nn. Tundide raamatu, mis kujutab kalendrit. Maalidel püüdlesid perspektiivi kasutades ruumilisuse poole. Gooti ajal tekkis ka tahvelmaal, mida kasutati tiibaltari tiibade kaunistamiseks.
docstxt/.txt
Moeka kahvatu näojume saamiseks pandi keha külge verekaane, ebasoovitavaid kehakarvu eemaldati kustutamata lubja pealemaalimisega. Näovärvi parandamiseks olid kasutusel vees lahustuvad värvid. Juuste blondeerimiseks kasutati segu, mis koosnes hennast, safranist ja vasikaneeriidest. Naiste seas olid väga laialt levinud salenemisvahendid MAALIKUNST Kasutati vitraazi või tahvelmaale, sest kuna gooti kirkutes olid suured aknad, siis ei jäänud ruumi maalidele Giotto (Itaalia), vennad Limbourgid (Prantsusmaa), Bernt Notke MUSTRID VÄRVID TÜPOGRAAFIA MÖÖBEL
· Nt Maarja kuju Magdeburgi toomkirikus Maalikunst-vitraazikunst · Aknad suured · Kujutati inimfiguure · Kandsid edasi mingit lugu · Nt Chartrese katedraal, saint-Chapelle kabel Itaalias seinamaal ja tahvelmaal · Giotto di Bondone Firenze koolkond, freskod San Fransesco kirikus · Simone Martini Siena koolkond, kasutas temperavärve munakollasega · Duccio Siena koolkonna rajaja, ratsaportree Miniatuurmaalikunst · Vennad Limbourgid · Pildid barry hertsogi käsikirjalises palveraamatus Gooti kujutav kunst Eestis Vanimad skulptuuri ja maalikunstiteosed romaanipärased: · Valjala kiriku lääneportaali kaunistav raidkivist ornamentika · Haapsalu ja Ambla kiriku taimornamentika · Valjala ja Kaarma kiriku maalingute fragmendid 13 saj gooti stiil · Puuskulptuur · Kaarma kiriku Maarja kuju Jeesus lapsega Kiviskulptuur
skulptuuri 13.saj. d. 13.saj. Seinamaal • Itaalias oli au sees seinamaal ja tahvelmaal. Seinamaali suurmeister Giottodi Bondone, Firenžest maalis oma suurima freskosarja Assisi Püha Francisckusest. Miniatuurmaal 14.saj. Vennad Limbourgid kujundasid Prantsuse kuninga venna Berry hertsogi, käsikirjalise palveraamatu olustikustseenide, maastiku- ja arhidektuuri kujutisega. 13.saj. 14.saj GOOTIKA EESTIS • 13.saj. jaotati Eesti mitme poliitilise jõu vahel: Liivimaaordu, Tartu piiskopi ja Saare-Lääne piiskopi vahel. • Selle tõttu arenes välja mitu erinevat kirikuehituse koolkonda.
1) Teravkaare asemele tuli ümarkaar 2) Jämedaid piilareid asendasid antiiksed sambad 3) Ruumid kaeti lameda puust laega või silindervõlviga. Hakati ehitama avaraid, laiade treppidega ruudukujulisi losse(palazzosid), mille keskel oli sammastega siseõu. Kuulasaimad arhitektid olid Filippo Brunelleschi ja Michelangelo. Veneetsias tegutsenud Andrea Palladio looming mõjutas kogu Euroopa arhitektuuri. Renessanssliku maalikunsti alused lõi itaalia kunstnik Giotto. Paolo Ucello. Limbourgid kujutasid esimest korda Lääne-Euroopa kunstis talve. Sandro Boticelli ,,Venuse sünd". 1) Maal pidi vastama tegelikkusele 2) Figuure hakati modelleerima valguse ja varju abil 3) Pühakute peade ümbert kadus kuldne pühapaiste(oreool) 4) Õpiti kujutama keerulisi poose 5) Stseenid paigutati reaalsesse ruumi 6) Kompositsioon oli sümmeetriline ja rahulik 7) Hakati kujutama alasti keha 8) Uuteks teemadeks said portree ja mütoloogiline maal.
annaabi.ee 
