hobukastanid.Haruldastest liigid on nt kaukaasia tiibpähklipuud, valge mänd, noor hõlmikpuu, hõberemmelgas , Engelmanni kuusk Pargis on kolm kaitsealust rändrahnu: Põhjakivi, Lõunakivi ja Lastepargi kivi. Kadrioru pargis asuvad mitmed muuseumid, näiteks KUMU, Kadrioru kunstimuuseum, Mikkeli muuseum ning monumendid kultuuritegelastele, näiteks skulptor Amandus Adamsonile, kirjanik F. R. Kreutzwaldile ning kunstnik Jaan Koortile. Pargi populaarseimad jalutuskohad on Luigetiigi lillepeenardega kaunistatud ümbrus ning sealt lossi juurde viiv promenaad.
vaeva, et hea välja näha. Sellega kaasneb suur raha raiskamine. Kui minna jälle tagasi minevikku, siis võib arvata, et enda välimuse peale läks palju raha. Peamiselt riiete peale, aga kuna hügieeniga olid olud väga halvad, ehk inimesed ei käinud pesemas, siis oli vaja hankida endale ohtralt lõhnaõlisid. Barokkajastul ehitati ka palju losse. Lossid olid väga suured ja uhked ja massiivsete hoovidega. Hoovid olid kaunistatud purskkaevudega ja lillepeenardega, mis olid väga kunstiliselt pügatud. Barokkajastu on väga heaks näiteks lause lahti mõtestamisel, kuna see lihtsalt on ehe näide, kuidas kõik oli uhkem ja vägevam selle tõttu, mida suurem ta oli. Mina isiklikult arvan, et ei pea olema suurem, et olla uhkem, aga barokkajastu näide paneb isegi mind kahtlema selles. Andreas Randvere 10R
Prantsusmaa barokkarhitektuuri tuntud näiteks on Pariisi lähedal asuv Versaililes'i loss, millest sai absolutistliku kuningavõimu hiilguse ilmekas kehastus. ,,Päikese kuningas" Louis XIV käsul rajatud suurejooneline lossi- ja pargikompleks on olnud eeskujuks paljudele valitsejatele kogu Euroopas. Lossi suhteliselt vaoshoitud välisilmele vastandusid luksuslikud, toretsevad siseruumid. Kujunditeks pügatud puude- põõsastega ja mustritena mõjuvate lillepeenardega park tähistas prantsuse stiilis pargikujunduse sündi. Eestis hakkasid barokk-kunsti nähtused avalduma 17. Saj. 30- ndatel.barokkarhitektuuri vormid liitusid vanale, isegi gooti sakraalarhitektuurile. Eestis oli barokk lihtsam kui Lääne-Euroopas. Hooned olid sadulkatustega, domineeriva portaaliga. 18. Saj hakati pilastritega rõhutama terasse ja rõdusid. Tekkisid murdkelp ja mansardkatus. Barokk ilmneb eriti aadliarhitektuuris, kus pani
eramajade rajoone, kuhu kolisid enamasti väikelastega pered. Joonis 2. Eesti kaart 1:50 000, aastatel 1997-2003 (Maa-amet 2016) Joonis 3. Eesti topograafiline kaart 1:25 000, aastatel 1923-1935 (Maa-amet 2016) Joonis 4. Kaheverstane kaart, aastatel 1895-1918 (Maa-amet 2016) 2. Ala kohakirjeldus 2.1.Lynch´i mälukaardi analüüs Alal on väga palju eramaju, mille õueala on ümbritsetud erinevat tüüpi aedadega. Aiad on kujundatud lillepeenardega, hekkitega ja üksikute puudega, mis iseloomustavad valitud ala. Peale kujundatud aedade on veel üksikutes kohtatdes alles rohumaad, mis iseloomustavad ala kunagist maakasutust. Väikeste laste rohkuse tõttu asuvad alal kaks lasteaeda ja kool, mis on üheks sagedamini kasutatavateks aladeks. Peale kooli ja lasteaedade on ka alal ainuke pood Konsum, mis on Ülenurme aleviku elanikele väga tähtis. Alal asub kolm kõige kasutatavamat
ja hingestatusega. Prantsusmaa barokkarhitektuuri tuntud näiteks on Pariisi lähedal asuv Versaililes' loss, millest sai absolutistliku kuningavõimu hiilguse ilmekas kehastus. ,,Päikese kuningas" Louis XIV käsul rajatud suurejooneline lossi- ja pargikompleks on olnud eeskujuks paljudele valitsejatele kogu Euroopas. Lossi suhteliselt vaoshoitud välisilmele vastandusid luksuslikud, toretsevad siseruumid. Kujunditeks pügatud puude- põõsastega ja mustritena mõjuvate lillepeenardega park tähistas prantsuse stiilis pargikujunduse sündi. Saksamaa ja Austria. Saksamaa oli üle elanud 30-aastase sõja. Mõlemas riigis hakati rajama luksuslikke parke ning suurehitisi. Parkides olid purskkaevud. Venemaa. Peeter I kutsus mujalt ehitajaid, et need Peterburgi üles ehitaksid. Hollandi ja Saksamaa eeskujul ehitati Venemaale Talvepalee. See on ilus - suur ja valge. Peeter I lasi ehitada oma naisele Kadrioru lossi. Rokokoo
aastal ei ole seda tehtud, sest nõukogude ideoloogia oli kiriku kõrvale tõuganud ja kiriklikud sündmused olid keelatud. Kõigi kolme juubeli ajal on rongkäik korraldatud. Kõigi kolme juubeli ajal on ka linnaväljakul üritused toimunud: 1884. aastal oli selleks linna turuplats (Katariina kiriku kõrval); 1934.aastal oli linna tähtsaimaks väljakus ikka samas kohas olev turuplats ja 1984. aastaks oli selle turuplatsi asemel lillepeenardega kaetud Komsomoli väljak ja linna peamiseks väljakuks oli saanud Punaste Küttide väljak, kus oli ka tribüün kõnede pidamiseks. Igal juubelil mängis rahvamaja ,,Kannel" suurt rolli. 100. sünnipäeval toimus ,,Kandles" 20. augustil eestlastele mõeldud suurejooneline pidu, mida külastasid ka tähtsamad isikud - nende seas kuberner ja linnavalitsuse liikmed. Pidu kestis kella kaheni hommikul. 150. sünnipäeval
Aia plaanilahendus oli tollal tavaliselt kas ruut või lühikeste külgedega ristkülik. See kehtis kõigi aiaosade kohta. Aias oli keskne koht aasal, mis oligi tegelik aias viibimise koht, selle ääres paiknesid puistu ja ürdiaed. Väike suletud aed - nn "herber" - joonistatud Albertus Magnuse kirjelduse järgi. Sõna "herber" kasutati keskajal sageli iga väikese suletud lilleaia kohta. Muruga kaetud osa sisaldab ornamentaalseid lilli ja ürte, lillepeenardega aiaosa aga peamiselt ravimtaimi. Siin on hästi näha ka seda, kuidas on kasutatud nn kolmnurga-meetodit aia loomisel: tagumine aiaosa on konstrueeritud suhetes 3:4:5 (6,4:8,5:10,6 m). Veel keskaja aedadest... Lilleaas oli oma olemuselt üksnes õitsva loodusliku niidu aiaga piiratud osa. Üsna tihti esines keskse elemendina kivist laud, mille plaat oli ümmargune või kuusnurkne. Enamasti oli lilleaas ümbritsetud puutara või madala müüriga. Selle müüriga liitus tihti nn
annaabi.ee 
