annavad värvikireva ka enam-vähem koge suve õitsva taimiku ega vaja vegetatsiooniperioodil nimetamisväärset hooldust. Üheaastane segu, meil looduses mitteesinevate meetaimedega: harilik keerispea( Phacelia tancetifolia Benth.),seradell e põld-linnujalg(Ornithopus sativus Brot.) . Teisel juhul, kus muru asemel püütakse rajada loodusliku puisniidu loopealsega sarnanevat rottaimekooslust, nn lilleniitu, kasutatakse looduslike kõrreliste ja kaunite õitsvate värvikate niidutaimede segu. Sellesse tuleb valida kindlasti kasvukohale sobivad liigid. Kasvukoha sobivuse määramisel arvestatakse mullastikku, veeolusid ja valgustatust. Loopealsele sarnaneva taimekoosluse valikul peab aluspõhjaks olema paas, ja mullakiht olgu õhuke. Tavalisele põllumullale lilleniitu rajada ei saa, sest muld on liiga toitaineterikas. Mulla ettevalmistamisel ei pea pind oleme nii tasane kui kultuurmuru
4 LOOMING Paul Raua loomingu ülevaade Paul maalis põhiliselt Uexkülli perekonna portreid ja sai tellimusi teistestki mõisatest. Portreede kõrval maalis ta ka talupojaainestikku ja maastikumaale. Tema tööd on vabad, intensiivse laadi ning hea karakteritunnetusega. Eestis sai Paul Raud tuntuks 1909. aasta Tartu kunstinäituse kaudu.6 Paul Raua etüüde on seostatud impressionistliku vabaõhumaali mõjuga, tema "Lilleniitu" (1906-1914) juugendliku meeleolumaastikuga, kompositsiooni "Ema viis hälli heinamaale" (1912-1919) rahvusromantismiga. Paul Raua portreed järgivad parimat akademistlikku traditsiooni, kujutatavaid on stiliseeritud ja idealiseeritud. Nende puhul on raske rääkida psühholoogilisusest, pigem on kujutatud teatud tüüpe (talupoeg, seltskonnadaam, haritlane). Vahetumalt mõjuvad intiimsed ja etüüdlikud kujutised; erand on paruness Natalie von Uexkülli paraadportree,
7 LOOMING Paul Raua loomingu ülevaade Paul maalis põhiliselt Uexkülli perekonna portreid ja sai tellimusi teistestki mõisatest. Portreede kõrval maalis ta ka talupojaainestikku ja maastikumaale. Tema tööd on vabad, intensiivse laadi ning hea karakteritunnetusega. Eestis sai Paul Raud tuntuks 1909. aasta Tartu kunstinäituse kaudu.10 Paul Raua etüüde on seostatud impressionistliku vabaõhumaali mõjuga, tema "Lilleniitu" (1906-1914) juugendliku meeleolumaastikuga, kompositsiooni "Ema viis hälli heinamaale" (1912-1919) rahvusromantismiga.11 Paul Raua portreed järgivad parimat akademistlikku traditsiooni, kujutatavaid on stiliseeritud ja idealiseeritud. Nende puhul on raske rääkida psühholoogilisusest, pigem on kujutatud teatud tüüpe (talupoeg, seltskonnadaam, haritlane). Vahetumalt mõjuvad intiimsed ja etüüdlikud kujutised; erand on paruness Natalie von Uexkülli paraadportree,
Kristjan Raud nagu olekski olnud vanem ja suurem vend, ehkki ta sündis vaid ööpäeva võrra varem. Paul maalis põhiliselt Uexkülli perekonna portreid ja sai tellimusi teistestki mõisatest. Portreede kõrval maalis ta ka talupojaainestikku ja maastikumaale. Tema tööd on vabad, intensiivse laadi ning hea karakteritunnetusega. Eestis sai Paul Raud tuntuks 1909. aasta Tartu kunstinäituse kaudu. Paul Raua etüüde on seostatud impressionistliku vabaõhumaali mõjuga, tema “Lilleniitu” (1906-1914) juugendliku meeleolumaastikuga, kompositsiooni “Ema viis hälli heinamaale” (1912-1919) rahvusromantismiga. Paul Raua portreed järgivad parimat akademistlikku traditsiooni, kujutatavaid on stiliseeritud ja idealiseeritud. Nende puhul on raske rääkida psühholoogilisusest, pigem on kujutatud teatud tüüpe (talupoeg, seltskonnadaam, haritlane). Vahetumalt mõjuvad intiimsed ja etüüdlikud kujutised; erand on paruness Natalie von Uexkülli paraadportree, mis on
annaabi.ee 
