taimed saavad suvel piisavalt varju ja talvel küllaladaselt päikest. Lumeroose istutatakse suvel. Meeles tuleks pidada, et neile meeldib aluseline pinnas ning gruppidena istutatavate taimede vahe peaks olema 15 cm. 6 Lumeroose võib kasvatada ka toas potis. Pott peaks olema piisavalt suur, kasvukoht jahe ning muld ei tohi läbi kuivada. Parima istutussegu saamiseks tuleks osta kvaliteetset lillemulda ning segada seda aiast toodud mullaga. Kui lilled on ära õitsenud, võib nad aeda istutada, panna varjulisse rõdu- või terrassinurka. http://www.gardena.com 1.8 LEVINUMAD LUMEROOSI LIIGID. 1. Helleborus niger var.praecox- Varajane lumeroos, alustab õitsemist juba sügisel ja jätkab kevadel. Õied valged. Kõrgus 25...30 cm. ( vt lisa foto 1 ) 2. Helleborus niger- must lumeroos, õied valged, õitseb kohe peale lume minekut. Kõrgus 35 cm. Lehed igihaljad
Parkained 7. Fütontsiidid 8. Orgaanilised happed 9. Suhkur Istutamine Parim istutusaeg on kevadel mai lõpust jaanipäevani ja sügisel septembris. Konteineris olevaid taimi võib istutada kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Istutuskoht peaks olema tugevate tuulte eest varjatud, õhurikas, päiksepaisteline, hästi vett läbilaskev, sügavalt haritud(50cm) ja viljaka mullaga. Mulla parandamiseks võiks istutusauku lisada Substral® Ökoloogilist lillemulda. Kui istutate uue roosi endise roosi istutusauku, tuleb seal muld välja vahetada vähemalt poole meetri sügavuselt ning kuni meetri laiuselt. Pookekoht peaks jääma istutamisel vähemalt 3-5 cm sügavusele. Mitu roosi koos annavad parema mulje. Roosipeenra kujundamine Roosipeenar kujundatakse tavaliselt mitmerealisena (2-3). Soovitatav istutustihedus madalakasvulistele peenraroosidele ja kääbusroosidele on 20-35 cm vahega
Sinna kuuluvad klaaspurgid ja pudelid, aga mitte aknaklaas, peegli klaas ja lambipirnid. Klaasi töötlemiseks on oluline, et taaralt oleks eemaldatud kaaned ning et need oleks puhtad, sest muidu on selle töötlemine segatud. 3 Ainus asi, mis klaasi töötlemist ei sega, on pabersildid, mis võivad purkidele ja pudelitele külge jääda. Orgaanikaks nimetatakse toidujäätmeid, puulehti, lillemulda, marjade puhastamise jääke, koristamistolmu ja palju muud, kuid mitte tuhka. Maal elavad inimesed saavad tavaliselt tekitada oma enda kompostihunnikud, kuid nende tegemisel on oluline jälgida, et need ei oleks kaevu või veekogu lähedal ja et linnud ja loomad nende lähedusse ei saaks. Kompostihunnik ei tohi ohustada keskkonda ja teisi inimesi. Olme on kõik prügi, mis ei kuulu ohtliku ega ka eespool nimetatud prügi hulka. Olme läheb tavaliselt prügimäele
2. orhideed tuleb kasta nii enne kui pärast ümberistutamist. Orhideed vajavad ümberistutamist kevadeti kui kasvusubstraat on peaaegu mullaks lagunenud või taim ei seisa enam püsti. Lihtsam on osta kauplusest spetsiaalset orhidee 7 mulda, kuid selle võib ka ise kokku segada, võttes 5 osa männikoort : 2 freesturvast : 2 tammelehti : 1 kruusa + puusöetükid. Maas kasvavate orhideede istutamisel tuleks lisada jämeda struktuurilisele mullale pisut lillemulda või mättamulda + kõdusõnnikut + savi. Enne istutamist on oluline, et istutussegu oleks märg, sest pärast istutamist taimi ei kasteta pea nädalaega, ainult piserdatakse, et vigastatud juured jõuaksid kosuda. (Substral soovitusi... 2011) Orhideede kärpimine: (Kuidas kasvatada... 2011) a) ära kärbi või lõika orhideejuuri ega topi neid potti tagasi, kui nad on üle potiääre kasvanud,
annaabi.ee 
