Epang´i palee, mis võib olla ka terves maalimas kõige suurem. Maalikunst Maal ja Kalligraafia on omavahel tihedas seoses. Põhiliseks kasutatavaks materjaliks on tint. 1. Peamiseks z anriks on maastikumaal. Maastikumaali z anri on mõjutanud taoistlik traditsioon, mis rõhutab looduse ja inimese vahelist harmooniat. 2. Palju tehti ka lillede-lindude maali. See on kombinatsioon kahest Hiina maali kategooriast: linnud ja loomad ning lilled. Lillemaal pärineb budistlikust traditsioonist. Tang'i dünastia (618-907) ajal sai lillemaal eriti populaarseks. 3. Figuurimaalis põhilisteks on portreed või religioosne maal ja neil kujutatakse budistlikke tegelasi või jumalikke figuure. 4. Tindimaal oli monokroomne maalimis viis. Seda z anri harrastasid enamjaolt konfutsialistidest literaadid. 5. Kalligraafiat hakati tegema alates 200 p.Kr. Vanim Hiina kirjutis koosneb
üheks andekamaks meistriks kujunes Diego Velazquez. Ta sündis Sevillas, kus juba noorena lõi kunstiküseid maale lihtrahvast. 24 aastaselt läks madridi, kus tänu ta hakkas õuekunstnikuks.ülesandeks jäädvustada kuningat (30 maali) ja tema perekonda. Maalijatalent avaldus paremini figuraalkompositsioonides.(,,Õuedaamid"). Hollandi maalikunst- rahvale meeldis et kodus oleks maale mis kujutaks ta enda elu, tema asju või hollandi maastiku. Populaarne oli olustikumaal, natüürmort, lillemaal, maastikumaal. Kuna tellija oli suht vaene, olid maalid väiksed. Neid maale kutsuti väikesed hollandlased. Rembrandt Harmensz van Rijn: (1606-1669) Maalikunstnik ja graafik. Maalis kõike- portreid, natüürmorte, maastikke ja usupilte. Peetakse maailma üheks geniaalseimaks kunstnikuks, sest ta maalid olid inimlikud, sügava tunnetusega ja haaravad.(,,Dr.Tulpi anatoomialoeng") Maalid olid erksad ja toredad kui abiellus, pärast naise surma jäid napimaks ja sisult tõsisemaks
Kuid tema hiilgav maalitalent avaldus kõige enam suurtes figuraalkompositsioonides.Neid näeme maitsekat värvikasutust,eredaid tüüpe ja väga loomilikkusituatsioonitunnetust. Tähelepanuväärne on tema valguse kujutamine: ta oli esimene,keda huvitas päikesevalgus. Diego Velazguez "Õuedaamid" Hollandi maalikunst Läbi revolutsiooni iseseisvunud Hollnadis võttis maad realistlik stiil. Hollandis sai populaarseks olustikumaal,natüürmort, lillemaal ja realistlik maastikumaal. Hollandi maalidel näeme igapäevaseid toimetusi : teenia ulatab vett, peretütar loeb kirja v saab isa käest noomida, musitseeritakse jne.Väga armastatud olid peostseenid. Hollandi maalil puudus tõsise töötegemise ja raske leivateenimise kujutamine. Teiste seast kerkis esile Jan Vermeer van Delft (1632-1675), kelle vähestes piltides ei toimu kunagi midagi tähtsat,kui kelle tegelased on võluvad oma sundimatuse ja loomulikkusega
materjalitunnet, faktuuri, esemelikkust ning saavutasid selles osas eriti kõrge meisterlikkuse. Nagu olustikumaal puhkes õitsele korraga mitmes eri paigas ja moodustas mitmeid kohalikke koolkondi, nii on ka hollandi natüürmordid tugeva lokaalse eripäraga. Haarlemis levisid näiteks eriti laialdaselt natüürmordid mitmesuguste klaaside ja pokaalidega, Haagis maaliti meeleldi kalu, Utrechtis oli populaarne lillemaal, ülikoolilinn Leiden eelistas natüürmorte raamatutega, millega sageli segunesid maisele kaduvusele vihjavad sümbolid nagu pealuud ja liivakellad. Natüürmorte loovate meistrite kunstiline maitse ilmutas end küllaltki mitmekülgselt. Võrreldes flaami meistritega, kelle töödel lauad vajuvad lausa looka rikkalike loodusandide all, hakkab siiski silma hollandi natüürmortide teatav delikaatne intiimsus. Hollandi meistrite tööd ei ole kunagi esemetega üle kuhjatud, kompositsioonid on
maastikumaalides. Noorematest olid kõige selgemalt Pariisi koolkonnale orienteeritud kuus maalijat, kelle esteetilise programmi lähedust kinnitas grupinäitus 1939.aastal: Adamson-Eric (šedöövriteks õhulised virtuooslikud Kreeka-reisi pildid), Aleksander Vardi (annab edasi Pariisi bulvarite sumedat valgust), Jaan Grünberg (kasutas eriti küllastatud, tihti kontrastseid värvitoone ja saavutas parimaid tulemusi monotüüpiatehnikas), Kristjan Teder (lillemaal lemmikala), Kaarel Liimand (maalis hoogsate pintslitõmmetega ja jättis valgeid laike mõne puhta värvitooni sisse) ja Karl Pärsimägi (matkis otseselt Matisse`i puhtaid värve ja tasapinnalist dekoratiivsust. Saksamaa eeskuju hakkas tasahilju vähenema ja kunstnike mekaks ja unistuste maaks sai Pariis. 30. a. kunst rahunes ja kujutati lihtsaid igapäevaelu motiive. Oluline oli aga kunstniku originaalne käekiri. Alates 24.a
annaabi.ee 
