üldiselt üsna kerge teistest eristada. Krabiämbliklaste kaks esimest jalapaari on muundunud pikkadeks haardejalgadeks, mis saagi haaramiseks on hästi sobivad, kuid jalutamisel kasutavad nad liikumiseks põhiliselt kahte tagumist jalapaari, mis on teistest lühemad. Krabiämbliklaste jalad on külgmise asetusega, mis võimaldab krabilaadset liikumist ka külgsuunas ja tahapoole. Krabiämbliklased ei püüa saaki võrguga, vaid ootavad liikumatult lillelehtede vahel, mille värvusega nad ühte sulanduvad. Mõningad neist on võimelised isegi vastavalt lille värvusele oma värvust muutma. Üldiselt nende saagiks langevad liblikad, kärbsed või mesilased, kes lendavad õitele nektari järele ning ei märka seal passivat ämblikku. Krabiämblik hoiab esimest jalapaari kahele poole laiali – valmis saaki haarama. Seejärel ta tapab ohvri mürgihammustusega. Eestiski tavaline liik Misumena vatia emasloomad muudavad oma keha värvust sõltuvalt
keskkonnatingimuste tõttu tõusevad esile võrreldes varasemate genotüüpidega uued genotüübid ja nende poolt määratud fenotüübid. Suunaval valikul toimub mingite alleelide kindlasuunaline sageduste muutus, mille tagajärjel võivad fikseeruda ka vastavas keskkonnas kasulikuks osutunud retsessiivsed alleelid. 20.4.Too näiteid 2 näidet loomade kaitse(varje)värvuse kohta Krabiämblikud ei püüa saaki võrku, vaid ootavad liikumatult lillelehtede vahel, mille värvusega nad ühte sulavad. Röövritsikate keha kohandub ümbrusega värvuse ja kehakuju poolest. Mõned neist meenutavad oma kujult oksi, teistel on lai rind, tagakeha või jalalülid ning nad kaovad põõsalehtede sisse ära. Troopilised liigid on eriliselt värvikirevad ja nad jäljendavad erinevate taimede õisi. Kui putukas neile läheneb, sööstavad nad kohe talle kallale, söövad ära ning jaht algab jällegi otsast peale. 20.5
· Laula: "Hommikul käsi pesen nii, pesen nii, uut päeva algan rõõmsalt." · Küsi lapselt, mida järgmisena teha. Kui ta vastab, et peseb hambaid, laulge seda lauset koos esimesega. · Lisa iga kord uus osa (kammin juukseid, harjan hambaid jne). PEIDETUD AARDE JAHIL · Peida aeda kolm-neli asja. · Kinnita peidukohtade lähedale paelu või krepp-paberit, et "aardeid" oleks lihtsam leida. · Peida väikesi mänguasju lillelehtede alla, riputa neid puuokste külge, kinnita kiigelaua või kiigenööri külge. · Selgita lapsele, milliseid asju te otsite. · Võta lapsel käest kinni, jalutage aias ringi ja otsige koos "aarded" üles. VEELOMBI UURIMINE · Minge õue ja otsige üks veelomp. · Kui lomp on kõnniteel, joonista lombile kriidiga ring ümber. · Kui lomp on metsarajal, vea oksaga ring ümber lombi. · Jälgige, kuidas lomp pärast sadu kuivab.
omandada süsteemse mõtlemise, on lugemisoskuse omandamine palju lihtsam. Järjestamine tähendab erinevate tegevuste sooritamist kindlas järjekorras või kindla mudeli järgi. Laps peab olema võimeline mudelit kordama ja vajadusel muutma. 56 PEIDETUD AARDE JAHIL · Peida aeda kolm-neli asja. · Kinnita peidukohtade lähedale paelu või krepp-paberit, et "aardeid" oleks lihtsam leida. · Peida väikesi mänguasju lillelehtede alla, riputa neid puuokste külge, kinnita kiigelaua või kiigenööri külge. · Selgita lapsele, milliseid asju te otsite. · Võta lapsel käest kinni, jalutage aias ringi ja otsige koos "aarded" üles. UURINGUTE ANDMETEL on õppimiseks kõige soodsam aeg lapsepõlves, ehkki aju on võimeline õppima kogu inimese eluea jooksul. Laps armastab asjade otsimist ja leidmist. VEELOMBI UURIMINE · Minge õue ja otsige üks veelomp.
annaabi.ee 
