ja ärrituvust. Juhul kui naine on lapse ootel ja ta puutub kokku elavhõbedaga, võib mürgistus mõjuda tugevalt ka tulevasele lapsele. Elavhõbedamürgistuse võib saada juba siis, kui inimorganism omastab päeva jooksul 0,4mg elavhõbedat. See aga pole siiski veel surmav doos. Surmavaks doosiks loetakse 150 mg kuni 300 mg elavhõbedat. Elavhõbeda keemiliseks neutraliseerimiseks on kolm võimalust: · kaaliumpermanganaadi KMnO4 lahusega ("lillavesi", 0,1% lahus, nõrgalt happeline) · raud(III)kloriidi FeCl3 lahusega (20 % lahus) · pulbrilise väävliga (raputada elavhõbedale)
Ohtlikke jäätmete kogumispunkti tuleb viia ka koristamisel kasutatud süstal, vatt, pipett, tolmuimeja filter vms. Ohtlike jäätmete kogumispunktid asuvad tavaliselt suuremate bensiinijaamade juures. Ohtlikke jäätmete vastuvõtt elanikelt on tasuta.Informatsiooni saamiseks pöörduda elukohajärgsesse omavalitsusesse. 13 Elavhõbeda keemiline neutraliseerimine Elavhõbeda keemiliseks neutraliseerimiseks on kolm võimalust: · kaaliumpermanganaadi KMnO4 lahusega ("lillavesi", 0,1% lahus, nõrgalt happeline) · raud(III)kloriidi FeCl3 lahusega (20 % lahus) · pulbrilise väävliga (raputada elavhõbedale) 14 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Elavh%C3%B5belamp http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Pildid/th_139_3906.jpg http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Elavhobe.htm http://www.hambaarst.ee/sonastik.php?id=223 http://et.wikipedia
Ohtlikud jäätmed tuleb anda võimalikult kiiresti üle kohaliku omavalitsuse ohtlike jäätmete kogumispunkti. Ohtlikke jäätmete kogumispunkti tuleb viia ka koristamisel kasutatud süstal, vatt, pipett, tolmuimeja filter vms. Ohtlike jäätmete kogumispunktid asuvad tavaliselt suuremate bensiinijaamade juures. Ohtlikke jäätmete vastuvõtt elanikelt on tasuta. Elavhõbeda keemiliseks neutraliseerimiseks on kolm võimalust: 1. kaaliumpermanganaadi KMnO4 lahusega ("lillavesi", 0,1% lahus, nõrgalt happeline) 2. raud(III)kloriidi FeCl3 lahusega (20 % lahus) 3. pulbrilise väävliga (raputada elavhõbedale) 10 5. KOKKUVÕTE Elavhõbe ja ta ühendid on inimese tervisele ohtlikud ained. Kuid teades nende levikut ja omadusi, on võimalik vältida mürgistusi. Kõige olulisem on vältida keskkonna saastet elavhõbedaga. Erinevalt tavajäätmetest ei tohi ohtlikke jäätmeid vedada lihtsalt prügilasse
Ohtlike jäätmete kogumispunktid asuvad tavaliselt suuremate bensiinijaamade juures. Ohtlikke jäätmete vastuvõtt elanikelt on tasuta. Informatsiooni saamiseks pöörduda elukohajärgsesse omavalitsusesse Suurema elavhõbedareostuse või elavhõbeda allaneelamise korral helistada 112! 4.4.4 Keemiline neutraliseerimine Elavhõbeda keemiliseks neutraliseerimiseks on kolm võimalust: kaaliumpermanganaadi KMnO4 lahusega ("lillavesi", 0,1% lahus, nõrgalt happeline) raud(III)kloriidi FeCl3 lahusega (20 % lahus) pulbrilise väävliga (raputada elavhõbedale) 5 TERVIS 5.1 Elavhõbeda ohtlikkus Elavhõbedaaurud on mürgised. Elavhõbeda mürgisus oleneb suuresti sellest, mis kujul ta organismi siseneb. Kas metallilise, vedela elavhõbedana või siis elavhõbedaauruna. Metalliline vedel elavhõbe ei ole organismile nii ohtlik kui seda on elavhõbedaaur.