Soojus ja külmus Värviringis ühel pool võimutsevad sinised ja tema lähitoonid, teisel poole oranz ja tema lähitoonid. Sinine assotseerub külma merega, oranz kõrvetava päikesega. Siit tulenebki värvide jaotamine soojadeks ja külmadeks. kõige soojemaks loetakse oranzkollast, kõige külmemaks lillakassinist. Kergus ja raskus Värvi kergus ja värvi raskus oleneb värvikoostisest ja pääseb mõjule suurel pinnal. kerguse annab värvile puhtus ja valge sisaldus. Raskena mõjuv värv on tume ja segatud kokku paljudest tumedatest pigmentidest. Värv võib mõjuda raskena ka siis kui aluspind on tume. Hele aluspind annab värvile alati kergust ja sära. VÄRVIPSÜHOLOOGIA
Värvispekter näeb välja pideva värvilindina, kus ühe tooni üleminek teisele on enam-vähem sujuv. Kui see spektririba keerata ringiks, saadakse värviring. Värviringis on ühel pool ülekaalus sinised ja tema lähitoonid – teisel pool oranž ja tema lähitoonid. Sinine assotsieerub külma merega, oranž kõrvetava päikesega – siit tulenebki värvide jaotamine soojadeks ja külmadeks toonideks. Kõige soojemaks loetakse oranžikaskollast, kõige külmemaks lillakassinist. Värviringis on kolm põhivärvi ehk primaarvärvi: KOLLANE, PUNANE, SININE. Põhivärvide omavahelisel segamisel saadakse seguvärvid ehk kõrvalvärvid ehk sekundaarvärvid: Punane + kollane = oranž Kollane + sinine = roheline Punane + sinine = violetne Kui segada omavahel kaks sekundaarvärvi või primaarvärv ja sekundaarvärv, siis saadakse tertsiaalvärv. Tertsiaalvärvid on näiteks: Kollane + oranž = kollakasoranž oranž + roheline = pruun Vastandvärvid
Värv võib mõjuda ka siis, kui aluspind on olnud tume. Hele aluspind annab alati värvile kerguse ja sära ning ka värvitoon tuleb paremini esile. Soojus ja külmus. Vaadates värviringi, tõdeme, et ühel pool võimutseb sinine ja tema lähitoonid, teisel pool oranz ja tema lähitoonid. Sinine assotsieerub külm merega, oranz kõrvetava päikesega. Siit tulebki värvide jaotamine soojadeks ja külmadeks. Kõige soojemaks loetakse oranzkollast ja kõige külmemaks lillakassinist. Oranzkollane on igas olukorras soe, lillakassinine igas olukorras külm. Valides värvid värviringi külmemalt poolt, saame külma kloriidi. Kui aga valime värvi värviringilt soojemalt poolt, moodustub soe koloriit. See juures asub punane ja roheline neutraalse piiri, kuuludes vastavalt olukorrale, kas sooja või külma värvi hulka. Kui igal värvil on kaks varianti- soe ja külm varjund. Külm koloriit moodustub siis, kui valime kõikide värvide külmad toonid
Värvide subjektiivsed omadused Värvide soojust ja külmus; kergust ja raskust; kaugust ja lähedust tajuvad inimesed erinevalt ja seetõttu nimetatakse neid subjektiivseteks omadusteks. Soojus ja külmus Värviringis ühel pool võimutsevad sinised ja tema lähitoonid, teisel poole oranz ja tema lähitoonid. Sinine assotseerub külma merega, oranz kõrvetava päikesega. Siit tulenebki värvide jaotamine soojadeks ja külmadeks. kõige soojemaks loetakse oranzkollast, kõige külmemaks lillakassinist. Soe koloriit Kui me valime värvid värviringi soojemalt poolelt, saame sooja koloriidi. Punane ja roheline asuvad värvide neutraalsuse piiril ja kuuluvad seetõttu vastavalt olukorrale kas soojade või külmade värvide hulka. G.Klimti soojas koloriidis maal "Suudlus"
annaabi.ee 
