Miks ma ei tahaks elada Liliputtide maal? Jonathan Swift on kirjutanud raamatu ,,Gulliveri reisid". Selle raamatu esimene osa jutustab Gulliveri seiklustest Liliputtide maal. Miks mina ei tahaks elada Liliputtide maal? Põhjuseid, miks ma ei tahaks elada Liliputtide maal, on mitmeid. Lugedes raamatut, mõistsin, et liliputlaste haridussüsteem ei ole just kiita. Lapsed lähevad kasvatusmajadesse juba 20 kuu vanuselt. Kuna Liliputtide maal vanemaid ei usaldata, siis lapsi saavad nad külastada kõigest kaks korda aastas. Sellel maal oleneb haritustase enese seisusest, mida vaesem, seda halvem haridus (st, et koolis ollakse lühemat aega). Eraldi kasvatusmajad on meessoole ja naissoole. Õpilased ei või suhelda teenritega, vaid peavad oma lõbustusi harrastama ikka suuremates või väiksemates gruppides mõne kasvataja juuresolekul. Tüdrukutele õpetavate teadmiste hulk on väiksem, kui poistele antav. Liliputtide maal
Gulliveri reisid I osa Gulliveri reiside esimese osa satub autor tänu laevaõnnetusele liliputtide maale. Saarele jõudes on autor väga väsinud ja jääb magama. Üles ärgates on ta keha maa külge kinni seotud. Ta saaks ennast köidikutest vabastada, aga märgates, et peale igat liigutust, hakatakse teda nooltega loopima, siis loobub ta sellest ideest. Autor viiakse tema koju (saarel olles), kus ta jala ümber pannakse kett, et ta ei saaks põgeneda. Aga tänuks hea käitumise eest lastakse ta siiski vabaks, aga ka sõlmitakse leping, mille üks punkt on, et hiiglane peab
teistes eluvaldkondades ja lõpuks kumb on siis ikkagi suurem- kas kasu või kahju? Täiuslikus maailmas pole vaja seadusi ega piiranguid, inimesed on healoomulised ning õilsad. Nad hoiduvad teistele inimestele nii vaimsete kui ka füüsiliste kahjustuste tekitamisest. Kahjuks või õnneks on selline idülliline maailm olemas vaid raamatus nimega ''Gulliveri reisid'' 4. osas, mille autoriks on Jonathan Swift. Autor on kirjutanud selles teoses mitmetest erinevatest maailmadest: liliputtide maa kui väikluse ja kitsarinnalisuse maa, hiiglaste maa kui tarkuse ja arukuse maa, Laputa saar kui teaduse maa ning lõpuks hiihnhmide maa kui õilsuse ja ideaalse ühiskonna maa. Reaalses maailmas on vaja seadusi kuna on inimesi, kes soovivad teistele halba, et enda elukvaliteeti parandada. On ka inimesi, kes ei suudaks end ilma piiranguteta ohjata, nad ei näeks seaduserikkumisel midagi halba, kuna nad pääseksid karistuseta. Kuid on olemas ka
GULLIVERI REISID Jonathan Swift Arst ja meresõitja Lemuel Gulliver võtab ühtekokku ette neli reisi: Liliputimaale ja Brobdingnagi, vastavalt kääbuste ja hiiglaste juurde, lendavale saarele Laputa ja lõpuks tarkade hobuste hiihnhmide maale. Kõigis neis muinasjutulistes maailmades leiab Gulliver eest hästi väljakujunenud tsiviliseeritud ühiskonna, kus temasse kui võõrasse suhtutakse kas kui koletisse või naljakasse kurioosumisse. Liliputtide juures on Gulliver mägiinimene, keda kõik ta määratu jõu pärast kardavad. Leebusega saavutab ta kiiresti kääbuste poolehoiu. Ta kutsutakse õukonda, saab kuninga soosingu osaliseks, ja kui läheneb vaenulik sõjalaevastik, saab Gulliverist võõrustajate päästja. Gulliveri vastu ei saa isegi terve armee. Ohtlikum on aga kangelase külaskäik hiiglaste maale. Brobdingnagis on Gilliver pöialpoiss, kes peab iga kassi ees hirmu tunda. Olles vaid sõrmepikkune,
saarel. Idealiseeritakse looduslähedast eluviisi, elujõudu ja leidlikust. J. SWIFT 1667-1745 · Oli vaimulik publitsist ja kriitik loomult halastamatu kriitik · Meelis zanriks oli pamflett satiiriline jutt · Peateos on `'Gulliveri reisid'' allegooriline- sisuks peategelase fantastilised seiklused ebatavalistes maades ja allegooria on mõeldud tolle aja Inglismaa kohta + tegemist on poliitilise satiiriga. Koosenb IV osast: I `'Liliputtide maa'' despotismi riik, Inglismaa miniatuuris, II `' Hiiglaste maa''-Gulliver ise väike sellel maal, kehastab valgustajate ideaali, st riigis peab valitsema mõistus ja tarkus, III `'Laputamaa'' keskajateadust mainib, IV `'Hiihnhnide maa''- hobused, kes olemuselt inimlikud, hariduse ja õppimise teel saadud riik. SAKSA VALGUSTUSKIRJANDUS · Valmistas ette saksa klassikalise filosoofia. Filosoofid- G.W. Leibniz, G.E. Lessing, J.Kant
Vaatleme MKL lk. 284 maksiime Kirjuta välja viis môtet ja kommenteeri / vali nii, et tekiks tervik Proovime kirjutada aforisme eestlusest Need aforismid on misantroopilised inimest hukka môistvad miseo on vihkan, filantoopia on inimese armastus, Moliere teos "Misantroop" arutleb nende probleemide üle KIRJUTA VAHELE SISU Tunnikontroll 1. Baroki tunnusjooned ja esindaja 2. Klassitsismi tunnusjooned ja esindajad maade järgi Lektüürikontroll Vali üks teema kummastki teosest 1. Swift, Liliputtide maal Gulliveri aheldamine ja toitmine, Gulliveri läbiotsimine ja ülekuulamine, riigialamate köiel tantsimine, üle kepi hüppamine, roomamine ja lindid, 9 Liliputtide maa ja Blefuscu iidse vaenu pôhjus, Tramecksan ja Slameksan ning kingakontsad 2. Moliere, Tartuffe Orgone, Elmire ja Tartuffe; Orgone, Damis ja Tartuffe; Orgone, Mariane, Valere ja Tartuffe Teatrikirjand ? Konspekti metoodika 1
“Raamatute lahing”(1701) – antiikmaailma saavutused ületavad uusaegseid “Tünnilugu” (1704) - usuküsimused “Kalevikaupmehe kirjad” (1724) – iirlaste õiguste kaitsmine “Gulliveri reisid”(1726) – Swift on suur inimpõlgur, suured kriitilised üldistused nii oma ajastu kui ka tulevikuühiskonna kohta – hinnang valgustusele; filosoofiline, allegooriline, sümbolistlik, utopistlik teos, mina-vormis; I Liliputtide maa II Brobdingnag (hiiglaste maa) III Laputa saar IV hiihnhmide maa Daniel Defoe (1661-1731) dissenterid essee “Projektidest”(1697) – käsitleb sots elu probleeme essee “Puhastverd inglane” (1701) – arusaam puhastverd inglasest on fiktsioon pamflett “Kõige lihtsam viis dissenteritest lahti saada” (1702) “Hümn häbipostile”(1703) “Robinson Crusoe”(1719) – tõsieluline alus (A
annaabi.ee 
