maksulanguses, seega esialgu saavutatav erakulutuste kasv on väiksem kui valitsuse kulutuste kasvu korral IS kõver: Definitsioon: intressimäära (r) ja tulutaseme (Y) kombinatsioone ühendav joon, mille korral hüviste turg on tasakaalus, st tegelikud kulutused (kogutoodang) =planeeritud kulutused (PE) IS kõvera võrrand: Y=C(Y-T katusega) + I(r) + G(katusega) IS kõver tuletatakse keynesi risti alusel VAATA 8 SEPTEMBER LOENG KUS RÄÄGIB GRAAFIKUTEST Likviidsuseelistuste teooria Keinsistlik lähenemine, mille kohaselt kujuneb tasakaaluintress rahanõudluse ja rahapakkumise koosmõjul LM kõver ja selle seosed: Likviidsuseelistuste mudeliga (rahanõudlus L) LM kõver näitab graafiliselt rahaturu tasakaalu erinevatel sissetulekute tasemetel LM kõver valem: M katusega/P katusega=L(2,Y) IV loeng: IS-LM mudeli rakendamine RAhapoliitika ja fiskaalpoliitika interaktsioon: Mudel: rahapoliitika ja EA-poliitika muutujad (M, G ja T) on eksogeensed
- Laenu andmisega kaasnevad riskid, mille eest laenuandja tahab täiendavat tasu Intressimäärade kujunemine makromajanduse tasandil Intressitase on seotud väga paljude majandussüsteemiosadega: rahapoliitika, valuutakursid, inflatsioonimäär, rahvusvahelised finantsturud. Majanduses aset leidvate intressimäärade kujunemise protsesse kirjeldavad peamiselt kaks majandusteooriat: Klassikaline ehk monetaristlik teooria Keynesistlik ehk likviidsuseelistuste teooria Nende mõlema lähtekoht: intressimäärade kujunemisel on määravaks intressi nõudmise ja pakkumise tulemus ehk koondtulemus. Nõudmise ja pakkumise tulemusena saavutatakse turul niinimetatud tasakaalupunkt, mis ongi antud hetke intressimääraks Klassikaline teooria on reaalsusele lähemal tõenäoliselt pikema perioodi jooksul ja lühema perioodi osas on tõenäolisem keynesistliku teooria pakutav. Tegelikult mõjutavad intressimäära lisaks mitmed muud tegurid:
Mida kõrgem on tulutase, seda suurem on reaalraha nõutav kogus ja seda kõrgem on tasakaaluintressimäär. Konstantse kogutulu korral põhjustab rahapakkumise vähenemine intressimäära tõusu. Selle tulemusena nihkub LM kõver ülespoole/vasakule. 9. IS ja LM kõverate lõikepunkt näitab intressimäära ja kogutulu taset, mis rahuldab nii hüviste turu kui ka raha turu tasakaalutingimusi. 10. Keynesi rist seletab IS kõverat ja likviidsuseelistuste teooria seletab LM kõverat. IS kõver ja LM kõver moodustavad IS-LM mudeli, mis seletab kogunõudluse kõvera. Kogunõudluse ja kogupakkumise mudeli kaasutatakse kasutavad majandusliku aktiivsuse lühiperioodi fluktuatsioonide analüüsimiseks. 11. Kui investeeringud, maksud ja avaliku sektori kulutused on konstantsed, siis plaanitud kulutuste joon PE on positiivse tõusuga ning arvväärtusega MPC 12
b) rahapakkumiskõver elastne-intressimäära tõustes raha pakkumine suureneb ja vastupidi (sisetekkeline-teisest majandusnäitajatest sõltuv pakkumine), sest kõrgem intressimäär motiveerib panku rohkem laene andma; kõrgem intressimäär motiveerib erasektorit hoiuseid suurendama; kui intressmäär tõuseb suhteliselt kõrgemaks kui teistes riikides, hakkavad ka välismaalased vaadeldavas riigis enam raha hoidma Rahanõudluse kõver ehk likviidsuseelistuste kõver L näitab majandussubjektide nõutvat reaalse raha hulka erinevate intressimäärade korral. Elastsus sõltub raha defineerimisest M0 ja M1. Rahaturu tasakaalu määrab nõudluse ja pakkumise vahekord. Raha hind ehk tasakaaluintressi määr tekib rahanõudluse ja -pakkumise kõverate lõikepunktis. Intress sõltub raha pakkumisest. Fikseeritud; suurendame v vähendame raha massi-intress muutub (alaneb) – püstised M- id Inflatsiooni pole, kui nõudlust ei ole. Majanduskasv on madal
annaabi.ee 
