Alles 1993. aasta lõpul lüliusid Eesti pangad rahvusvahelisse elektrooniliste arvelduste süsteemi (SWIFT), mis võimaldab mõne hetkega lähetada raha maailma teise otsa. hea likviidsus -likviidsemat raha saab kiiremini rahaomaniku suva kohaselt kasutada. Eri liiki raha likviidsuse tase on järgmine alustades kõige likviidsemast: 1) sularaha; 2) krediitkaart; 3) jooksev konto; 4) tähtajaline pangakonto; 5) lühiajalised riigikassa võlatähed;' 6) pikaajalised valitsuse võlakirjad; 7) aktsiad; 8) materiaalne vallas- ja kinnisvara. Eriti oskamatult juhitud (kriisis oleva) majanduse korral on võimatu
põhjal. Bilanss on vajalik selleks, et koostada selle alusel finantsanalüüs ja hinnata ettevõtte olukorda. Bilanss koostatakse tekkepõhiliselt, koosneb kahest poolest- vasak pool kajastab ettevõtte käes olevaid varasid ja parem pool iseloomustab nende varade moodustais allikaid. Varade ja kohustuste vahe moodustab ettevõtte omakapitali. Varade pool on ülesehitatud lähtuvalt varade likviidsusest alustades kõige likviidsemast. Kohustuste pool on samuti likviidsuse alusel, kuid siin on see ülesehitatud ajalise likviidsuse põhjal. Ettevõtte varad jaotatakse käibe- ja põhivaradeks. Käibevarad on 1 aasta jooksul realiseeritavad või tarbitavad varad. Siia kuuluvad nt raha ja pangakontod, lühiajalised finantsinvesteeringud, nõuded ostjate vastu, eelseisvate perioodide kulud ja varud. Varud jagunevad kaheks: tootmisvarud ja valmistoodangu varud. Käibevarad, mida on vimalik
2)Tururisk – mida pikem on laenu kasutusaeg, seda suurem on risk, et laenudandja vajab raha enne tähtaja saabumist ning seetõttu peab ta laenu väärtpaberid enne tähtaega realiseerima, kuid turu situatsioon võib sel hetkel olla ebasoodne ning see tekitab laenuandjale kahju. Laenusaaja võib vajada laenu pikemaks ajaks. 3)Inflatsiooni risk – laenuks antud raha ostujõud langeb kiiremini kui küsiti intressimääraks. 4)Likviidsuseelistused – laenuandjad loobuvad kõige likviidsemast varast ning võtavad endale riski, et tekkivate võimaluste katteks neil ei ole piisavalt rahalise ressursse. Praktikas ei vasta normaalne tulukõver alati oma klassikalisele kujule, sest erinevatel isikutel on erinevad ootused intressimäärade muutuste suhtes, mis võivad mõjutada tulukõvera kuju. Ootuste teooria kohaselt ongi just ootused need, mis mõjutavad intresside tähtajalisi erinevusi.
Soovitavaks likviidsuskordaja väärtuseks pakuvad teoreetikud 0,6 1, mis tähendab, et on soovitav, kui käibevarad ületaksid kohustusi null koma kuus kuni üks kord. Likviidsuskordajat interpreteeritakse järgmiselt (Kitvel 1993, lk 11): K > 0,9 hea 0,6-0,89 rahuldav 0,3-0,59 mitterahuldav, K< 0,3 nõrk. Järgmise maksevõime näitaja arvutamisel lähtutakse ettevõtte kõige likviidsemast käibevarast, milleks on raha ja väärtpaberid: raha ja väärtpabe rid Maksevalmiduskordaja = (3) lühiajalis ed kohustused Antud kordaja näitab, millise osa lühiajalistest kohustustest on ettevõtte võimeline kohe tasuma (Ibid., lk 20). Kui maksevalmiduse kordaja on suurem kui üks, siis see näitab, et ettevõte kasutab oma
annaabi.ee 
