Eesti ala haldusjaotus, valitsemine ja linnad keskajal: konspekt sh paljundus + õpikus kaart lk 59, lk 62, kaart lk 64, § 16 lk 84, kaart lk 85, lk 86. Mõisted: - Eesti keskaeg sh algus- ja lõpuaasta koos vastavate sündmustega- mvv-le järgnenud ajajärk Eesti ajaloos 1227, mil Saksa ja Taani võõrvõimud jagasid Vana-Liivimaa väikesteks feodaalriikideks. Keskaja lõpuks 1561, mil Liivi sõja algusjärgus likvideerusid keskaegsed feodaalriigid. - Liivimaa- Saksa võimuala, Saksa ristisõdijad nimetasid nii enda poolt vallutatud Läti ja Eesti alasid. Alguses liivlaste asula, seejärel latgalite ja eestlaste asulad. Keskaegset Liivimaad nimetati Vana-Liivimaaks. - Eestimaa- Taani võimuala, Taani valdusesse läinud Põhja-Eesti (kuni 1346), mil Taani kuningas müüs oma valduse Saksa ordule. Siis laienes Liivimaa ka Põhja-Eestile.
Eesti ajalooline ei alga mitte Vanaajaga vaid kohe Keskajaga, kuna MVV tagajärjel kujuneid Eesti alal Lääne-Euroopa eeskujul Keskajale omased tunnusjooned: 1. Ristiusk katoliiklikul kujul 2. Feodaalkord 3. 3-seisuseline ühiskonnamudel Eesti keskaeg MVV-le järgnenud periood Eesti ajaloos, mil saksa ja taani vallutajad jagasid Eesti ala üksikuteks osadeks, väikesteks feodaalriikideks. Keskaja lõpuks 1561 a. mil Liivisõja algjärgus likvideerusid keskaegsed feodaalriigid Liivimaa nii nimetasid saksa vallutajad enda poolt alistatud Läti ja Eesti alasid: Algul Liivlaste asuala, seejärel laienes nimetus Latkalite ja Eestlaste Keskaegset Liivimaad nimetati Vana-Liivimaa. Eestimaa nii nimetati Taani valdusesse läinud Põhja Eestit 1346 aastani, mil Taani kuningas müüs oma valduse Saksa ordule, siis laienes nimetus Liivimaa ka Põhja Eestile.
väljaõppeks ja ülikoolihariduseks) See võimaldas erinevalt Ims järgse majandusdepressiooniga kiiret tõusu. Samas töölisrahutused :1946.a streikis 4,6 milj-rohkem kui kunagi USA ajaloos) ,,Õiglane plaan" sept 1945(21punkti):tööhõive, miinimumpalga tõus, surem töötu abiraha, eluasemetoetus,tervise-kindlustus jms1953. a oli plaan ellu viidud vaid osaliselt. Farmeritel rasked ajad-Põllumajandus muutus suuräriks, perefarmid likvideerusid, paljud farmerid lahkusid maalt. Teravnes rassiküsimus nii siseriiklikult kui k a välispoliitiliselt.Rassiline diskrimineerimine kodumaal ei võimaldanud USA-l sõpru leida nn Kolmandas maailmas 1946.a lintsimisjuhud lõunaosariikides sundisid asutama kodanike õiguste komiteesid 1948 määrus , mis keelas diskrimineerimise föderaalametites, võrdset kohtlemist armees(piirangud armees kadusid Korea sõja
ülikoolihariduseks). See võimaldas erinevalt Esimese maalimasõja järgse majandus depressiooniga kiiret tõusu. Samas toimusid töölisrahutused : 1946.a streikis 4,6 milj rohkem kui kunagi USA ajaloos). Truman viis läbi ,,Õiglane plaan"-i: miinimumpalga tõus, suurem töötu abiraha, eluasemetoetus, tervise- kindlustus jms. 1953. a oli plaan ellu viidud vaid osaliselt. Farmeritel olid rasked ajad. Põllumajandus muutus suuräriks, perefarmid likvideerusid, paljud farmerid lahkusid maalt. Vaatamata USA poolt deklareeritava demokraatiaga, esines ka pärast II maailmasõda riigis rassilist diskrimineerimist: esines neegrite lintsimisi, seadustatud oli segregatsioon (e. rassieraldus) transpordis, koolides, haiglates, tööhõives jne. Paljudes lõunaosariikides tehti neegritele takistusi valimistel (näiteks nõuti kirjaoskuse testi) 1950-1960-ndatel aastatel jõudsid rassiprobleemid ka põhja. See oli
struktuurile. · Eesti on Lääne-Euroopa ja Venemaa vaheline piir. · Mälestus sellest, et iseseisvust ei antud käest võitluseta, aitas eestlastel jääda iseendiks. Eesti keskaja olemus ja ajalised piirid- mvv-le järgnenud ajajärk Eesti ajaloos alates 1227 aastast, mil Taani võõrvõimud jagasid Vana-Liivimaa üksikuteks osadeks- väikesteks feodaalriikideks. Keskaja lõpuks 1561 aasta, mil Liivi sõja algjärgus likvideerusid keskaegsed feodaalriigid. Livimaa- Saksa võimuala; nii nimetasid sakslased enda poolt valuutatud Läti ja Eesti alasid: algul liivlaste asula, seejärel ladgalite ja eestlaste asulad. Eestimaa- Taani võimuala; Taani valdusesse läinud Põhja- Eesti, kuni 1346a, mil Taani kuningas müüs oma maa valduse Saksa ordule. Liivi ordu- roomakatoliku vaimulik rüütliordu Vana-Liivimaal. Tekkis 1237. a Mõõgavendade ordu
Ordu kaotsa venelastele. Sellega purustati Liivi ordu armee. 11 1560 Viljandi linnus langes venelaste kätte. Sellega tehti Liivi ordule sisuliselt lõpp peale. 1560 Puhkes talupoegade ülestõus Harjumaal ja Läänemaal. Suurim ülestõus eestis. Kestis 2 aastat. Koluvere juures toimus ülestõusnute vastu suurim lahing, mille eestlased ordule kaotasid. 1561 Liivi Orduriik lakkas olemast. Sellega likvideerusid ka eesti väikeriigid. Orduväe jäänused hakkasid väikeste salkadena mõne sõdiva poole kasuks võitlema. Lõuna-eesti ja Kesk-eesti ordu alad läksid Poolale. Ordumeister Kettler sai Kuuramaa hertsogiks. Põhja-eestis lõid Rootslased Venemaa tagasi. Saared jäid Taanile. 1563 Magnus andis Kuressaarele linna õigused. 1570 Magnus, kes abistas Venevägesid piiras Tallinnat 7 kuud. Piiramine lõppes tulemusteta 7.märts 1571.
tavaliselt baltisaksa mõisnik. Kihelkonnad jagunesid valdadeks ehk "Ortsbezirk", eesseisja valitses valda üksinda. Okupatsioonivõimud ja Eesti iseseisvus: poliitilised piirangud, repressioonid, tsensuur, rahvusväeosade likvideerimine: Poliitilised piirangud: 1) Keelati ära kõik avalikud üritused ja suured rahva kogunemised. Nende korraldajaid ähvardati karistusega, 15 aastat sunnitööd. 2) Keelustatii erakondade tegevus, kõik olemasolevad erakonnad likvideerusid peale Eestimaarahva liidu (Tänu sellele, et esitles end sakslastele mitte kui poliitilist koondist, vaid kui põllumeeste kutseühinguna). 3) Sakslased kartsid, et eestlased suudavad säilitada kontakti võrgustiku. Seetõttu tegid sidepidamisele mitmesuguseid takistusi: võeti kontrolli alla kogu raudtee liiklus (Ainult rongiga võis sõita erilubaga). 4) Kõik kirjad tuleb posti andma avatud ümbrikutes ja kirjutatud ainult saksa keeles.
annaabi.ee 
