juhatuselt ühistu liikmete nimekirja kehtivate andmete esitamist. Põhikirjaga võib ette näha liikmesuse tõendamiseks kirjaliku dokumendi väljaandmise. Kui ühistu liige tuleb kanda äriregistrisse, esitab juhatus avalduse ühistu liikme registrisse kandmiseks ja sealt kustutamiseks. Avalduse enda kustutamiseks võib esitada ka iga liige, kes on ühistust välja astunud või välja arvatud, samuti on vastav õigus surnud liikme pärijal ja juriidilisest isikust liikme likvideerijal. Avaldusele tuleb lisada väljaastumis- või väljaarvamisotsus või muud liikmesuse lõppemist tõendavad dokumendid. Sihtasutus Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutuse õigusvõime tekib mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (register) kandmisest ja lõpeb registrist kustutamisega. Sihtasutust ei ole lubatud ümber kujundada teist liiki
(vt. TsÜS §36). Kui likvideerimismenetlus hakkab peale ja selgub, et võlgu ei suudeta lahendada ja kui juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse liikmed esitama pankrotiavalduse (TsÜS §44). Alati määratakse likvideerija. Kui on vabatahtlik, siis määrab selle juriidiline isik ise, tavaliselt on selleks juriidilise liikme juhatuse liige. Kui on sundlikvideerimine, määrab kohus likvideerija. Sellisel juhul kaotavad juhatuse liikmed siin esindamise õiguse; likvideerijal on sama õigus kui juhatuse liikmetel. Likvideerijad tegelevad: Nõuete tasand (väljaselgitamine) tuleb avaldada teade likvideerimise kohta ja 4 kuu (kui eriseadustest ei tulene teisti) jooksul peavad võlausaldajad esitama oma nõuded. Vara tasand likvideerijad asuvad müüma juriidilise isiku vaja nii palju kui seda on vajalik teha rahaliste nõuete rahuldamiseks. Toimub nõuete rahuldamine. Pärast nõuete rahuldamist
(vt. TsÜS §36). Kui likvideerimismenetlus hakkab peale ja selgub, et võlgu ei suudeta lahendada ja kui juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse liikmed esitama pankrotiavalduse (TsÜS §44). Alati määratakse likvideerija. Kui on vabatahtlik, siis määrab selle juriidiline isik ise, tavaliselt on selleks juriidilise liikme juhatuse liige. Kui on sundlikvideerimine, määrab kohus likvideerija. Sellisel juhul kaotavad juhatuse liikmed siin esindamise õiguse; likvideerijal on sama õigus kui juhatuse liikmetel. Likvideerijad tegelevad: Nõuete tasand (väljaselgitamine) – tuleb avaldada teade likvideerimise kohta ja 4 kuu (kui eriseadustest ei tulene teisti) jooksul peavad võlausaldajad esitama oma nõuded. Vara tasand – likvideerijad asuvad müüma juriidilise isiku vaja nii palju kui seda on vajalik teha rahaliste nõuete rahuldamiseks. Toimub nõuete rahuldamine. Pärast nõuete rahuldamist jääb
AS-i lõpetamisel need tavaliselt likvideeritakse, välja arvatud juhul, mil seadus teistsuguse võimaluse. Nimelt juhul, kui vastav äriühing lõpetatakse põhikirjas ettenähtud alusel või üldkoosoleku otsusega, võib otsustada tegevuse jätkamise, aga ka ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise. Otsuse võib vastu võtta ainult hetkeni, mil asutakse likvideerimisel allesjäänud vara jaotama aktsionäride vahel. Likvideerijateks üldjuhul juhatuse liikmed, likvideerijal on kõik juhatuse ja nõukogu seadusest tulenevad õigused ja kohustused. Ülesanded: Nii siis peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse, samuti bilansi koostamine likvideerimise alustamisel ja võlausaldajatele teatamine. Ja viimane protseduur on varajaotusplaani esitamine ja varajaotamine. 201.AS aruandluse ja kasumijaotuse põhimõtted Majandusaasta aruande vaatab läbi nõukogu ja kinnitab aktsiaseltsi üldkoosolek. Pärast kinnitamist
vastuvõtnud lõpetamisotsust, kuigi nad on kohustatud selleks seaduse alusel. Aktsiaseltsi lõpetamine kantakse äriregistrisse. Aktsiaseltsi lõpetamisel nad likvideeritakse, välja arvatud juhud, mil seadus annab teistsuguse võimaluse. Aktsiaseltsi likvideerijateks on üldjuhul juhatuse liikmed, põhikirjas võib olla määratud mõni teine isik. Sundlõpetamise korral, samuti juhul, kui seda nõuavad vähemalt 1/10 osa- või aktsiakapitali esindavad osanikud, määrab likvideerijad kohus. Likvideerijal on kõik juhatuse ja nõukogu seadustest tulenevad õigused ja kohustused. Kui aktsiaseltsil on mitu likvideerijat, võivad nad aktsiaseltsi esindada ühiselt. Likvideerimise protsessis jätkab tegevust aktsiaseltsi üldkoosolek, sest äriühing peab ka likvideerimise ajal esitama seaduse poolt ettemääratud dokumente. Lisaks juhatuse üldistele õigustele ja
annaabi.ee 
