Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv. [http://www.digar.ee/arhiiv/nlib- digar:50531#gallery] (28.03.2014) 3. Kaevats, Ü., Varrak, T. 1995. Eesti Entsüklopeedia 8. Köide. Eesti Entsüklopeediakirjastus 4. Potter, H., Treikelder, I. 2011. Geodeesia ja kartograafia läbi aegade. Maa-amet. 5. Suurna, R., Sisas, E. 2012. Kartograafia alused. Tallinn, SA Innove [http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/kartograafia_oppematerjal.pdf] (23.03.2014) 6. Varep, E. 1957. C.G. Rückeri Liiwimaa spetsiaalkaardist1839. aastal. Tallinn, Eesti NSV Teaduste Akadeemia 7. Varep, E. 1960. Jooni Eesti kartograafia ajaloost. Eesti NSV Teaduste Akadeemia. 8. Vikipeedia. [http://et.wikipedia.org/wiki/Kartograafia] (25.03.2013) 15 Lisa 1. Carl Gottlieb Rückeri spetsiaalkaardi kaardileht I – Tartu Lisa 2. Carl Gottlieb Rückeri spetsiaalkaardi kaardileht II – Valga 16 17 Lisa 3
Kohtuvõim. Kolme astmeline: Adrakohtunikud (eestis) ehk sillakohtunikud (liivimaal) ajasid taga põgenenud talupoegi ja tegelesid muu sarnasega. 13 Meeskohus ehk maakohus - tegeles talupoegade ja mitteaadlike kuritegude lahendamisega. Ülemkohus (Keskusega Tallinnas) ehk õuekohus (Keskusega Tartus) - Tegeles aadlike kuritegudega või lihtrahvapoolt sooritatud keeruliste kuritegudega. 1629 Johan Skytte - Liiwimaa esimene Kindral-kuberner. Viis seal läbi rootsistamist. 1631 asutas Tartusse gümnaasiumi. Sellest kasvas välja Akadeemia Gustaviana. Liivisõja ja katkude tulemusena oli eesti rahvaarv 17. sajandi keskpaigaks kahanenud 100'000 inimeseni. 30-datel aastatel hakkati uusi talusid uuesti asustama. Eestisse hakkas sisserändama palju venelasi - vanausulised, keda Venemaal taga kiusati. Samas rädas sisse ka palju soomlasi ja lätlasi. 1695 - eesti rahvaarv 350'000 inimest.
erineval viisil oma rahvast armastavad, põlvkondade konflikt. 1970 ilmub esimene proosateos, ,,4 monoloogi püha Jüri asjus" Sittow pürgib kõrgemasse seltskonda, kuida takistauseks saab tsunftisüsteem, teiste üle, kuid pruudi nimel soostub tegema selliaasta ning pühast Jürist skulptuuri, mis kujutaks teda ennast. Monolooge peavad Sittow, pruut, võõrasisa ja tsunftimees. Kirjutab suure romaani ,,Kolme katku vahel" esimene köide. Ajendiks on ,,Liiwimaa kroonika." Kõrgemale trügijaks on Russow, kes voorimehe pojast vaimulikuks. Tegevuskoht peamiselt Tallinn, aeg-ajalt ka reisib. 4 monoloogi saab kohe Tuglase novelliauhinna. Paraleelselt romaanidega kirjutabki kogu elu novelle, ,,Klio silma all", 1975 romaan ,,Taevakivi", samal aastal ,,Kolmandad mäed", kus peategelaseks Köler, sümboliseerivad ettetulevaid takistusi. Köler maalib Tallinnasse Kaarli kirikusse Jeesusega altarimaali, modelliks talupoeeg, kes on sadistlik edasipürgija
kuidas Masing ja Peterson kahel erineval viisil oma rahvast armastavad, põlvkondade konflikt. 1970 ilmub esimene proosateos, ,,4 monoloogi püha Jüri asjus" Sittow pürgib kõrgemasse seltskonda, kuida takistauseks saab tsunftisüsteem, teiste üle, kuid pruudi nimel soostub tegema selliaasta ning pühast Jürist skulptuuri, mis kujutaks teda ennast. Monolooge peavad Sittow, pruut, võõrasisa ja tsunftimees. Kirjutab suure romaani ,,Kolme katku vahel" esimene köide. Ajendiks on ,,Liiwimaa kroonika." Kõrgemale trügijaks on Russow, kes voorimehe pojast vaimulikuks. Tegevuskoht peamiselt Tallinn, aeg-ajalt ka reisib. 4 monoloogi saab kohe Tuglase novelliauhinna. Paraleelselt romaanidega kirjutabki kogu elu novelle, ,,Klio silma all", 1975 romaan ,,Taevakivi", samal aastal ,,Kolmandad mäed", kus peategelaseks Köler, sümboliseerivad ettetulevaid takistusi. Köler maalib Tallinnasse Kaarli kirikusse Jeesusega altarimaali, modelliks talupoeeg, kes on sadistlik edasipürgija
annaabi.ee 
