osutub vajalikuks). 3. Joonestada mudeli joonis. 4. Joonestada koostatud vormi joonis koos vormkasti, kärni (vajaduse korral) ja valu kanalite süsteemi elementidega. 5. Anda vormimis- ja valamisoperatsioonide kirjeldus. Juhendaja : Mari-Liis Kuuse Paul Treier Tallinn 2014 Valand vormitatakse liivvormis, mille siseõõnsus kopeerib valandi kuju. Liivvorm koosneb ülemisest ja alumisest vormipoolest. Selleks, et tagada hõlbsa eemaldamise vormist ja säilitada detaili kvaliteedi asetame vormi vertikaalselt. Valandi siseõõnsus kujundame vormi asetatava kärni abil. Mudeli vertikaalpindadele paneme valukalded, mis kergendavad mudeli eemaldamise vormist ja need valukalded pärast freesitakse. Valukanalite süsteem tagab metalli juhtimise vormiõõnsusesse ja kvaliteetse valandi saamise, seepärast paneme liivvormile valulehtrit ja püstkanalit.
Eduard Kimmari 18.märts 2012 Töö eesmärk ja ülesanded: Töö eesmärk on koostada vastavalt variandile detaili, mudeli, valandi ning koostejoonise eskiisid ning anda lühiülevaade vormi valmistamise protsessist. Valandi materjaliks on hallmalm ning valamisest kasutatakse masinvormimist, ül variant nr 18. Liivvormvalu Liivvormvalu puhul vormitakse valand liivvormis, mille siseõõnsus kopeerib mudeli kuju. Liivvorm koosneb ülemisest ja alumisest vormipoolest. Valandi kvaliteet sõltub suuresti valandi asendist vormis, seetõttu juhindutakse asendi valikul nõuetest ja soovitustest. Valandi vastustusrikkad osad paigutatakse vormi alumisse ossa, mis tagab parema kvaliteedi. Loomulikult määrab valandi asendi mudeli eemaldamise võimalikkus. Mudel on puidust, alumiiniumsulamist, vahtplastist või plastist koostatud valandi jäljend, mis erineb valandist ümardatud nurkade, valukallete ning suuruse poolest
tootmine toimub asustatud kohas siis on see seal elavatele inimestele väga ebameeldiv. Jääkprodukte tekiv suhteliselt vähe ,sest vormisegu on võimalik taaskasutada ning ka üleliigsed metallid saab taas sulatada ning uuesti vormi valada. Analoogsed protsessid tooriku saamiseks. Valu liik Mõõtmete Pinnakar Töötlusvaru Defektiva Hind Tootlikus tolerants edus (mm) ba (*Liivvorm (tk/t (mm) (µm) (%) valu hind) Kokillvalu 0,5-10 4-40 0,3-1 40-60 1,2-1,5 <60 Koorikvalu 1,0-1,6 6,3-80 0,4-2 50-60 1,5-2 <50 Valu 0,24-5,0 3,2-30 0,1-0,6 30-60 2,5-3 <1000 väljasulatatu d mudelitega Survevalu 0,24-2,4 2,5-20 0,2-0,5 50-65 1,8-2 <200
on väga lihtsa kujuga ning seetõttu on ka kärnmark lihtsa ehitusega. Joonis 2.2 Mudeli joonis Kärnkast Kahest poolest koosnev puitkärnkast kärni käsitsi valmistamiseks. Vertikaal avadel on reeglina koonilised kärnmargid. Joonis 2.3 Kärn kast 3. Liivvormi põhimõtteline konstruktsioon. Vormi eskiis lõikes. Minu variandil on tegemist valuteras valusulamiga. Seetõttu erineb minu liivvorm malm valandi omast. Erinevalt malmvalandist on mul vaja kompensaatorit(valupead), mis on vajalikud terase suure kahanemise (1,8%) kompenseerimiseks ja kahanemistühikute vältimiseks. Terasvaluvormil räbupüüdel puudub. Kompensaatorid asetasin mudeli kõrgeimasse kohta ja võimalikult kaugele toitekanalist ja nagu eelnevalt mainitud asub läbivavas kärn. Peale püstkanali valmistamist on mõtekas tema ülemisse otsa valamise hõlbustamiseks teha valulehter.
ainukasutusega vormidesse, · valu korduvkasutusega e. püsivormidesse. Esimesse rühma kuuluvad liivvormvalu, koorikvalu, täppisvalu jts. Teise rühma kuuluvad näiteks kokillvalu, survevalu, tsentrifugaalvalu. Valumeetodi valik sõltub valandite nõutavast täpsusest (tehnoloogiline külg) ja hulgast (majanduslik külg). Valu kordkasutusega vormidesse Liivvormvalu puhul valand vormitakse liivvormis, mille siseõõnsus kopeerib valandi kuju. Liivvorm koosneb ülemisest ja alumisest vormipoolest, mis valmistatakse vormisegust (vormiliiva ja sideaine segust) tihendamise teel vormkastides koos jäljendi samaaegse Martin Raba võtmisega mudelilt. Kuna metalli maht üleminekul vedelast olekust tahkesse väheneb, siis on mudeli mõõtmed valandi omadest valukahanemise võrra suuremad. Mudeli vertikaalpindadele jäetakse valukalded, mis kergendavad mudeli eemaldamist vormist. Mudelid valmistatakse metallist, alumiiniumist, puidust
vormisegule Vali üks: a. vesiklaasi b. lubjakivi c. kivisöetolmu d. saepuru Küsimus 14 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Milline valumeetod on sobivaim suurte malmvalandite (massiga 1 tonn) tootmiseks? Vali üks: a. koorikvalu b. täppisvalu c. kokillvalu d. liivvormvalu Küsimus 15 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Miks peab liivvorm omama piisavat järeleandlikkust? Vali üks: a. kahanemistühikute tekkimise vältimiseks b. poorsuse ja pragude tekkimise ohtu vähendamiseks c. keerulise kujuga valandite saamiseks d. valandi peeneteralise struktuuri tagamiseks Küsimus 16 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Loetlege valumeetodid valandite tootmiseks ühekordse kasutusega vormides Vali üks: a. survevalu, koorikvalu, täppisvalu b
Valumeetodi valik sõltub valandite nõutavast täpsusest (tehnoloogiline külg) ja hulgast (majanduslik külg). 10 14. Liivvormvalu Liivvormvalu on enimkasutatav valumeetod – sel viisil toodetakse ligikaudu 3/4 kõikidest valanditest. Liivvormvalu teel toodetavate valandite mass ei ole põhimõtteliselt piiratud ja võib ulatuda tuhandete tonnideni. Liivvormvalu puhul valand vormitakse liivvormis, mille siseõõnsus kopeerib valandi kuju. Liivvorm koosneb ülemisest ja alumisest vormipoolest, mis valmis- tatakse vormisegust (vormiliiva ja sideaine segust) tihendamise teel vormkastides koos jäljendi samaaegse võtmisega mudelilt. Joonis 6. Liivvorm 11 14.1. Vormimaterjalid Liivvormide ja -kärnide valmistamisel kasutatakse vormimaterjale – vormiliiva ja sideaineid (vormisavi, vesiklaas, polümeervaigud). Vormiliiv (tavaliselt kvartsliiv SiO2) on vormi ja kärnisegude põhiosis
kõrgetel temperatuuridel, mis tekib kütuse põlemisel 29. Valamine liivvormi või teiste keemiliste reaktsioonide toimel. Liivvormvalu puhul valand vormitakse Hüdrometallurgia metallide saamine nende liivvormis, mille siseõõnsus soolade vesilahustest; kasutatakse paljude kopeerib valandi kuju. mitterauametallide tootmisel. Liivvorm koosneb ülemisest ja · Elektrometallurgia metallide ja sulamite saamine alumisest vormipoolest, mis valmistatakse elektrienergiat kasutades; elektrienergiat vormisegust (vormiliiva ja kasutatakse sulatamisprotsessiks (legeerteraste, sideaine segust) tihendamise teel Ti, Cr, Mo jt. metallide tootmisel) või vormkastides koos jäljendi samaaegse elektrolüüsimisel (Al, Mg jt. metallide tootmisel)
29. Valamine liivvormi kuumutatud metallist Liivvormvalu puhul valand vormitakse liivvormis, mille siseõõnsus mudelplaat kinitakse kopeerib valandi kuju. punkril, mida pööratakse Liivvorm koosneb ülemisest ja koos vormiseguga alumisest vormipoolest, mis valmistatakse 180°(hoitakse niimoodi vormisegust (vormiliiva ja 10...30 sekundi) ja siis sideaine segust) tihendamise teel pööratakse endisesse
nikanalid või suurendatakse vormi poorsust. siaalseid seadmeid väljalöömisreste. Valandis sisemisi õõnsusi moodustavad kärnid eemaldatakse 2.2.3. Valu kordkasutusega vormidesse eriseadmetel. Liivvormvalu puhul valand vormi- takse liivvormis, mille siseõõnsus kopeerib valandi kuju (sele 2.3). Liivvorm koosneb ülemisest ja alumisest vormipoolest, mis valmis- tatakse vormisegust (vormiliiva ja sideaine segust) tihendamise teel vormkastides koos jäljendi sama- aegse võtmisega mudelilt. Kuna metalli maht üleminekul vedelast olekust tahkesse väheneb, siis on mudeli mõõtmed valandi omadest valukahanemise võrra suuremad. Mudeli vertikaalpindadele jäetakse valukalded, mis kergendavad mu- deli eemaldamist vormist. Mudelid valmistatakse metallist, alumii- niumist, puidust