Tugeva tuulega lahtine liiv kuhjub ning tekivad tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa suunas ja moodustavad luiteid. Luited jagunevad ranna- ja mandriluideteks, mille kõrgus võib ulatuda mitmekümne meetrini. 2)Rannikuluited jaotatakse valgeteks (värvuse tingib paljas mereliiv) ja hallideks (värvuse tingib hõre laialehine taimestik ning huumusesegune liiv). Esimesena asuvad rannikuluidetele kasvama merisinep ja merihumur. Neile järgnevad vareskaer, luidekaer, liiv-aruhein ja liivtarn. Hallidel luidetel kasvavad juba ka samblad, kõrrelised ja rohundid ning lisanduvad pajud. 3)Mandriluidetel on esimesed asukad haguheinad, aruheinad, ussikeel ja liivkoeratubaks, kellele järgnevad samblad, nõmm-liivatee ja kanarbik. Nii kujuneb nõmm, mis aja jooksul metsastub, muutudes nõmmemetsaks. 4)Luitemaa looduskaitseala hõlmab Edela-Eesti ranniku- ja loodusmaastike kõige ilmekama osa. Siin võib näha Eesti kõrgeimaid luiteid ja suurimat rannaniiduala.
1.3.2. niiske pärisarurohumaa kkt.- levinud madalates nõgudes või laugete nõlvade jalamitel. Sügavamates mullahorisontides ilmneb gleistumise tunnuseid. 1.4. Nõmmerohumaade tüübirühm- tekkinud nõmmemännikutest raie või metsatulekahju tagajärjel, samuti lahtiste luidete kinnikasvamisel. Tavalisemateks eluvormideks on puhmad, levinud ka samblikud ja samblad. Tüüpiliseks on eriti kserofüütsed kõrrelised (liivtarn, haguheinad, jäneskastik, liiv-vareskaer). 1.4.1. kuiva nõmmerohumaa kkt.- rannikuluidetel, mere- või järvetasandikel. Põhjavesi sügaval, sademetevaesel perioodil kuivavad mulla ülemised horisondid läbi. Rohustu on hõre ja tallamisõrn. 1.4.2. niiske nõmmerohumaa kkt.- laugetes nõgudes, rabade äärealadel. Põhjavee tase suhteliselt kõrge (võib tekkida rabastumine). 1.5
8) Biosfäroloogia (biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Molekul Organ(organell) taimel leht, nina Isend organism · Unitaarsed organismid Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. · Modulaarne organism klonaalse paljunemise tulemus. Moodustuvad organismi osad, mis võivad olla täiesti iseseisvad (liivtarn). Maapeal eraldi, maa alla kõik ühendatud, ehk tegu sama taimega. Tegelikult üks isend, kuid ökoloogiliselt käituvad kui eraldi organismid. · Genet ühe sügoodi vegetatiivne järglaskond. Genetit moodustavatel organismidel on üks genotüüp. Koosneb paljudest suhteliselt iseseisvatest moodulitest e võsudest (taimed). · Kloon vegetatiivne järglaskond, geneetiliselt ühenäoline.
10 meetrini; kohati on mitme hektari suurusi kivikülve. Rändkividel moodustavad taimkatte peamiselt samblikud ja samblad. Liivikute tüübirühm hõlmab lainete ja tuule mõjul tekkinud luiteid, mandrijää sulamisvee setitatud tasandikuliivikuid ja sandureid. Luiteid rühmitatakse selle järgi, kuivõrd taimed on nende pinna kinnistanud. Kinnistumata luiteid on eeskätt rannikuil, nende tunnusliigid on liiv-vareskaer, rand-luidekaer, liiv-aruhein, liivtarn ja rand- ogaputk, seal leidub ka liivhärmiku ja liiv-karusambla kogumikke. Kinnistunud liivikutel on taimkate tunduvalt liigirohkem, peale nimetatud liikide kasvab neil näiteks nõmmnelki, sininukku, aas-karukella, hobumadarat ning rohkesti samblikke. Mageveetaimkond Taimkatet saab vastavalt kasvukohale jagada erinevateks tüüpideks. Kasutusel oleva klassifikatsiooni järgi on üks seitsmest suurüksusest mageveetaimkond. Mageveetaimkonnas
annaabi.ee 
