vls28/vls r1ls/r2ls Kr vls18-23/v- r3ls/r3l 18-23 III 2,38 38 kr Tabel 1. Põllumassiivi nr 60055413269 mullastik. Märkused [3]: 1) K -tähendab, et tegemist on Rähkmullaga 2) Kg- tähendab, et tegemist on Gleistunud rähkmullaga 3) Kr- tähendab, et tegemist on Koreserikas rähkmullaga 4) v- tegemist on veerisega 5) ls1 -tegemist on kerge liivsaviga 6) kr-tegemis on ruusiga 7) r1- tegemist on nõrgalt rähkse mullaga. 8) r3- tegemist on tugevasti rähkse mullaga 9) l-tegemis on liivaga 10) Kivisuse aste II tähendab, kivide läbimõõduga üle 20cm maht on 30 sentimeetrises pindmises kihis 2-5m³/ha. 11) Kivisuse aste III tähendab, kivide läbimõõduga üle 20cm maht on 30 sentimeetrises pindmises kihis 5-20m³/ha. Rähkmullaga (K)- A-B-C. Rähkmullas on rohkesti (2050% või enam) karbonaatsete kivimite
täiendavalt leiti huumusprotsent ning hinnatakse muldi ehk määratakse boniteet. Lõimise määramiseks tehti sõrmeproov nii: võeti mulda ja seda niisutati veega, sellest tehakse pallike ning kui õnnestub, siis voolitakse nöörike ning keeratakse rõngasse. Kui pallikest teha ei saa, siis on lõimiseks liiv; kui aga nöörikest ei saa teha, siis on saviliiv; kui nöör paintuamisel murdub, siis on tegu kerge liivsaviga; kui nöör keeramisel ei pragune või praguneb vähe, siis on tegemist keskmise või raske liivsaviga; kui mõrasid üldse ei teki, siis on lõimis savi. PH märamiseks kasutatakse portselankaussi, kuhu pannakse mulda ja lisatakse universaalinidkaatorit, saadud värvust võrreldakse ette antud skaalaga. Keemise välja selgitamiseks kasutati 10 %-list HCl, mida pritsiti süstlaga sügavkaeve seinale, mullikeste tekkimisest võib järeldada, et mullas esinevad karbonaadid
lõimisevalemsis ls jääb ls´iks. Go Huumushorisondi tüsedus on 0-5. Värvuseks on must. Järelikult huumus (%) on suurem kui kuus, sest tegu on gleimullaga ja lõimiseks on ls ehk liivsavi. Boniteet on 39. Parandust ei tule, sest lõimisevalemis ls jääb ls´iks. Põllu keskmine boniteet on 55. [5] Šifrid ja lõimisevalemid KI ehk leetjas muld Lõimisevalem: k°_1ls_160-90/r_1ls_1 7 Ülemises kihis on kruus või veeris koos liivsaviga, mis ulatub 90-160 cm sügavuseni. Alumine kiht on nõrgalt rähkne ja samuti on seal liivsavi. [5] Kog ehk gleistunud leostunud muld Lõimisevalem: ls_175/r_1ls_1 Ülemine kiht on liivsavi, mis ulatub 175 cm sügavuseni. Alumine kiht on nõrgalt rähkne ja seal on kerge liivsavi.[5] Go ehk leostunud gleimuld Lõimisevalem: v°_1ls_260-75/r_1ls_2 Ülemine kiht on raudkivi veeris. Raudkivi on maakivi ehk granaat. Peale selle veel on seal liivsavi ja see kiht ulatub kuni 260 cm sügavuseni
olukorrani kus isevoolne äravool pole võimalik. Ka siis tuleb kuivendussüsteem ümber ehitada poldriks. Ka paljud turba kaevandamisalad on kuivendatud poldritena (Sangla, Ulila). 4. Väike veeläbilaskvus Põllu kuivamine sõltub sellest, kui kiiresti liigvesi eemaldatakse. Turba veeläbilaskvus on väike ja see erineb vertikaal- ning horisontaalsuunas. Veeläbilaskvus sõltub turba lagunemisastmest. 50% lagunemisastme korral on filtratsioonimoodul 0,1 m/ööp, mis on võrreldav raske liivsaviga. Lagunemisastme vähenedes veejuhtivus suureneb. Näiteks 30% puhul on see 0,6 m/ööp. Hästilagunenud turbas ei ole suuri poore. Seetõttu tuleb kasutada tihedat dreenivõrku (sellest suur maksumus). Lisaks tuleb projekteerida abinõud pinnavee eemaldamiseks – rabades freesturba tootmisel maapinna tasandamine ja profileerimine kumeraks, põllumaal neelukaevud pinnavee juhtimiseks torusse. Turba vajumine. Turba vajumisega kaasnevad deformatsioonid seisnevad kraavi sügavuse vähenemises
annaabi.ee 
