Osakestevahelised üliõhukesed poorid on tavaliselt veega täitunud. Molekulidevaheliste jõudude tõttu on osakesed omavahel seotud, savipinnased on sidusad pinnased. Puhast savi leidub looduses harva, savis leidub liiva. Savipinnased liigitatakse osakeste, mille Ø alla 0,005mm, %- aalsuse alusel: savid üle 30%; liivsavid 10..30 % ja saviliivad 3..10 %. Oluline on savipinnases sisalduv vee hulk. Vastavalt veesisaldusele on savipinnas kõva, plastne või voolav. Võrreldes liivpinnastega on savipinnased enam kokkusurutavad ja deformatsioonide vaibumine on palju aeglasem. Külmumisel paisuvad nad tunduvalt rohkem. Kuiv ja väheniiske savipinnas on üldiselt hea ehitusalus, plastse ja voolava savipinnase korral on hoonete vundeerimine raskendatud. Savipinnaste kandevõime on 0..6 kG/cm². Täitepinnasteks võivad olla prahi mahapanekuga tekitatud mulded, ummistunud jõesängid jms. Täitepinnastes võib esineda orgaanilisi jäätmeid, tuhka, räbu jne, mis vähendavad aluse
3.3.3 Põhjavesi Paelaval on põhjavesi seotud lubjakividega (Ordoviitsiumi veekiht), õhukese pinnakatte tõttu alaline Kvaternaari veekiht siin puudub. Ordoviitsiumi veekihi veetase jääb 9...10 m sügavusele maapinnast. Järgneb Ordoviitsiumi-Kambriumi veekiht, mis on ülemisest Ordoviitsiumi veekihist eraldatud glaukoniit liivakivist ja argilliidist veepidemega. Meretasandikul levib Kvaternaari veekiht, mis on seotud mereliste ja jääjärveliste liivpinnastega ja ürgorgude piires jääjõeliste liivade jakruusaga, vähem moreenis esineva kruusaga. Jääjõelistes setetes esinev vesi on enamasti surveline, veetase jääb 2...4 m sügavusele maapinnast. Samale kõrgusele jääb ka mere ja jääjärve setetega seotud vaba pinnalise veekihi vesi. Reljeefi madalamates kohtades on veetase siiski maapinnalähedane. Ürgorud on lõikunud sügavalt aluspõhja kivimitesse ja avavad Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambrium-Vendi veekihid.
filtratsioonikiiruse arvutada Darcy seaduse alusel. Kui see on nii, siis järelikult peab filtratsioonikiirus v olema proportsionaalne hüdraulilise gradiendiga i viimase igasuguse v B B A turbulentne vool O i 3.5 Darcy seaduse kehtivus väärtuse korral. Joonisel 3.5 väljendab seda joon OAB. Liivpinnastega tehtud eksperimentaalsed uuringud kinnitavad seda, vähemalt suhteliselt väikeste gradientide korral. Suuremate gradientide korral muutub sõltuvus kõverjooneliseks - joon OAB' joonisel 3.5, see tähendab vool muutub turbulentseks. Kui suure gradiendi puhul see toimub, sõltub terade läbimõõdust ja poorsusest. Ohde (1951) on annab järgmised gradiendi piirid olenevalt terade suurusest: i 800 100 12 0,8 0,1 d= 0,05 0,1 0,2 0,5 1 mm
Kui see on nii, siis järelikult peab filtratsioonikiirus v olema proportsionaalne hüdraulilise gradiendiga i viimase igasuguse väärtuse korral. Joonisel 3.5 v B B A tu rb u le n tn e v o o l O i 3 .5 D a r c y s e a d u s e k e h t i v u s väljendab seda joon OAB. Liivpinnastega tehtud eksperimentaalsed uuringud kinnitavad seda, vähemalt suhteliselt väikeste gradientide korral. Suuremate gradientide korral muutub sõltuvus kõverjooneliseks - joon OAB' joonisel 3.5, see tähendab vool muutub turbulentseks. Kui suure gradiendi puhul see toimub, sõltub terade läbimõõdust ja poorsusest. Ohde (1951) on annab järgmised gradiendi piirid olenevalt terade suurusest: i 800 100 12 0,8 0,1 d= 0,05 0,1 0,2 0,5 1 mm
annaabi.ee 
